"Ukraina saab kas endale tuumarelvad ja need kaitsevad meid või seda teeb mingit laadi kaitseühendus," tõdes Volodõmõr Zelenskõi üle aasta tagasi Euroopa Liidu Ülemkogul esinedes.
2024. aasta 17. oktoobril Euroopa Liidu Ülemkogu ees esinedes rääkis Zelenskõi, kuidas kolmkümmend aastat tagasi nõustus Ukraina loobuma riigi territooriumile paigutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL-i) tuumarelvadest. Ukraina allkirjastas 1994. aastal Budapesti memorandumi, millega tuumarelvadest loobumise eest kinnitasid Venemaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, et tagavad riigi turvalisuse, vahendab Newsweek.
"Millised neist [memorandumile alla kirjutanud] tuumariikidest kannatasid? Kas kõik neist? Ei. [Kannatas ainult] Ukraina," esitas Zelenskõi Euroopa Liidu liiduvabariikide juhtidele retoorilise küsimuse.
Zelenskõi selgitas toona, kuidas tema riik vajab NATO-t ja kui Ukraina sõjalisse liitu ei pääse, peab see kaitset otsima tuumarelvadest.
"Millised neist riikidest andsid oma tuumarelvad ära? Kas kõik? Ei. Ainult Ukraina. Ukraina saab kas omale tuumarelvad ja need kaitsevad meid või seda teeb mingit laadi kaitseühendus. Peale NATO pole täna ühtegi tõhusat kaitseühendust," jätkas Ukraina president.
"NATO riigid ei ole sõjas. Kõik inimesed on NATO riikides elus. Tänu Jumalale selle eest. See on põhjus, miks Ukraina valis NATO, mitte tuumarelvad."
Hiljem siiski Zelenskõi selgitas ajakirjanikele, et Ukraina tuumarelvasid ei ehita. "Mida ma öelda tahtsin, on see, et [Ukrainale] pole paremat turvalisuse tagatist kui NATO liikmelisus."
Saksamaa päevaleht Bild, toetudes anonüümsele Ukraina relvastuse hankimisega seotud ametniku väidetele, kirjutas 2024. aasta 17. oktoobril, et Ukraina valitsuses on lõppjärgus massihävitusrelvade arendusplaanide koostamine. Ukraina Välisministeerium lükkas sellised väited samal päeval tagasi.
Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton ja Ukraina president Leonid Kravtšuk leppisid 1994. aastal kokku, et Ukraina loobub 1900-st tuumalõhkepeast. Allkirjastati Budapesti memorandum, milles Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Venemaa lubasid tagada Ukraina territoriaalse terviklikkuse ning turvalisuse.
Suuresti Sevastoopoli mereväebaasi säilitamise nimel ja Ukraina sisepoliitiliste arengute tõttu tühistas Venemaa Budapesti memorandumi ja annekteeris 2014. aastal Krimmi. Lõplikuks hoobiks memorandumile oli Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruaril.
Clinton nägi Ukraina tuumalõhkepeadest loobumise taga panust üleilmsesse stabiilsusesse ja võimalust arendada Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel paremaid suhteid.
Peale Venemaa sissetungi Ukrainasse, avaldas Clinton siiski kahetsust, et Ukraina pidi tuumarelvadest loobuma. "Ma tunnen ennast osalisena, sest minu õhutusel nõustus Ukraina loobuma tuumaelvadest. Mitte keegi ei usu, et kui Ukrainal oleksid tuumarelvad, et siis Venemaa oleks millegi sellisega hakkama saanud," rääkis USA 42. president 2023. aastal Iiri rahvusringhäälingule RTE.
2009. aastal algas Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama ametiaeg. Selleks ajaks oli Ukraina, vastavalt Budapesti kokkuleppele, andnud Venemaale ära kõik enda käes olevad tuumarelvad ja lammutanud nende käitamise taristu.
2010. aastal nõustus Ukraina, et loobub oma ülirikastatud uraani varudest. Kuigi toona polnud see relvade vormis, oleks saanud sellest soovi korral ehitada tuumapomme.
2012. aastal toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumisel kinnitas Ukraina, et riigil pole enam tuumapommide valmistamiseks sobivat uraani. Obama pidas seda oma maailma tuumajulgeoleku suurendamise tippsaavutuseks.
Erinevalt Clintonist Obama Ukraina tuumarelavade loobumise pärast kahetsust ei tunne ja rääkis 2016. aastal Atlanticu ajakirjanikule: "Tõsiasi on see, et Ukraina, mis ei kuulu NATO-sse, jääb alati Venemaa suurema sõjalise jõu poolt haavatavaks, sõltumata sellest, mida teevad Ameerika Ühendriigid."
"Heidutamiseks on mitmeid viise, kuid selleks peab algusest peale olema väga kindel, mille eest tasub minna sõtta ja mille eest mitte. Kui nüüd siin on keegi, kes arvab, et Ameerika Ühendriigid peaksid Krimmi ja ida-Ukraina pärast Venemaaga sõtta minema, siis need inimesed peaksid selle väga selgelt välja ütlema," jätkas ta.
"Idee, et suurte sõnade tegemine või osalemine mingisuguses neid konkreetseid piirkondi puudutavas sõjategevuses mõjutab kuidagi Venemaa või Hiina otsuste langetamist, käib kõigi tõendusmaterjalide vastu, mida me oleme viimase viiekümne aasta jooksul näinud."
Ukraina pool väidab, et kui riik saab kutse NATO-sse, siis Venemaa ei julge enam sõda pidada.
NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul on Ukraina tee NATO-sse "pöördumatu", kuid millal riik võiks NATO-sse tegelikult astuda, pole selge.
NSVL-i lagunemise järel maailmapoliitikas nõunikuna jõulist rolli mänginud Jeffrey Sachsi sõnul, ei pidanud Ameerika Ühendriigid Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsiniga sõlmitud kokkulepetest kinni ning üritasid Ida-, Kesk-Euroopa ja endiste Nõukogude liiduvabariikide arvel oma hegemooniat laiendada. Sachs peab NATO-t eelkõige USA maailmavõimu tööriistaks ja viimase "reeglitepõhist maailmakorda" omakasupüüdlikuks sõnakõlksuks.
Ukraina valitsuse ühe nõuniku sõnul suudab riik tuumarelva väidetavalt valmis teha mõne nädalaga.
Toimetas Karol Kallas