Zimbabwe nõustus juuli lõpus maksma valgetele talunikele, kellelt endise presidendi Robert Mugabe ajal maad ja vara ära võeti ning mustanahalistele jagati, maksma kaotatud vara eest kompensatsiooniks 3,5 miljardit dollarit.
Kagu-Aafrikas asuval riigil siiski seda raha ei ole, sestap laseb Zimbabwe raha kokkusaamise eesmärgil pikaaegseid võlakirju ning pöördub rahasooviga lisaks rahvusvaheliste rahadoonorite poole, vahendab Reuters.
Kaks aastakümmet tagasi otsustas Mugabe valitsus 4500-lt valgelt talupidajalt vägivallaga nende maad ära võtta ja jaotas need ümber 300 000 musta uusmaasaaja vahel laiali. Otsust põhjendati koloniaalajast pärit ebaõigluse heastamisega.
Kunagi Lõuna-Rodeesia ja täna Zimbwabwe nime kandva riigi ja talunike ühenduste vaheline leping allkirjastati president Emmerson Mnangagwa Harares asuvas presidendipalees 29. juulil ja selle alusel kompenseeritakse talunikele ainult neilt ära võetud infrastruktuuriobjektid. Maid ise ei kompenseerita, kuna see oleks riigi põhiseaduse vastu.
Kuidas ja millal raha talunikele või nende pärijatele üle kandma hakatakse, pole veel täpselt teada. Valitsuse kinnitusel saavad oma osa rahast esimesena kätte vanemad inimesed.
Pool rahast kantakse valgetele talunikele üle aasta ja ülejäänud pool järgneva viie aasta jooksul.
Valgetelt talunikelt maade ära võtmine osutus Mugabe üheks olulisemaks poliitiliseks sammuks ja see rikkus ära tema suhted Lääneriikidega.
Sellise otsuse tulemuseks oli Zimbwabwe majanduskatastroof, mille tõttu on kunagisest "Aafrika viljaaidast" saanud toitu importiv laostunud riik. Mugabe toetajate sõnul aga võimestas maareform maata musti inimesi.
Mnangagwa sõnul pole maareformi võimalik tagasi pöörata, kuid kompensatsiooni maksmine aitab siluda suhteid Lääneriikidega.
Toimetas Karol Kallas