Martin Helme kõnelemas 2014. aasta sügisel SAPTK meeleavaldusel kooseluseaduse läbisurumise vastu. Foto: SAPTK

Rahvuskonservatiivide parlamendifraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on riigikohus sisuliselt kinnitanud homoaktivistide varuplaani, mille kohaselt panevad kooseluseaduse kehtima demokraatliku kontrolli alt vabad kohtud. Helme rõhutab, et kooseluseadus tuleb tühistada ja samuti tuleb kohtute poolse võimu kaaperdamise vältimiseks ette võtta kohtureform.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis 10. aprillil määruse, milles öeldakse muuhulgas, et "alates 1. jaanuarist 2016 on kooseluseadus, mis reguleerib samast või erinevast soost paaride kooselulepingu sõlmimise korda, lepingu üldisi õiguslikke tagajärgi ja lepingu lõppemist, Eesti õiguskorra osa ning seda tuleb kohaldada koostoimes teiste kehtivate õigusaktidega."

Seega kinnitas riigikohus kooseluseaduse kehtimist ja seda, et kohtud peavad seda kohaldama koos teiste õigusaktidega.

"Riigikohus andis teada, et kooseluseadus kehtib. Ühtlasi andis ta ka teada, et kuna rakendusakte pole, siis on kohtute asi hakata üksikjuhtudel kooseluseadust rakendama," kirjutas riigikohtu otsust kommenteerides EKRE aseesimees ja riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme sotsiaalmeedias.

"Sisuliselt kinnitas Riigikohus üle homoaktivistide plaan B, mis nägigi ette, et kuna 51 häälega polnud võimalik kogu seadust kehtima panna, pandi vähemuse häältega kehtima Kooseluseaduse nimeline poliitiline ja ideoloogiline deklaratsioon, mille peavad lõpuni viima demokraatliku kontrolli alt õndsalt vabad kohtud."

"Riigikohtu otsus tähendab kahte asja. Esiteks, nüüd mil kõrgem kohus on loonud õigusselguse ja lõpetanud vaidluse teemal, kas seadus kehtib või mitte, tuleb veelgi jõulisemalt kui kunagi varem öelda: kooseluseadus tuleb tühistada!" nendib Martin Helme.

"Teiseks andis riigikohus alama astme kohtutele vaba voli (või lausa suunise!) asuda sisuliselt tegema rakendusakte. See omakorda tähendab, et kogu kohtusüsteem asub järgnevatel kuudel ja aastatel tegelema õigusloomega, mida parlament selgelt ei ole tahtnud teha. Ehk siis – meil seisab ees väga inetu kohtuliku aktivismi puhang homoagenda jõustamiseks. Kuna rahvas ei ole Kooseluseadust tahtnud …, siis õõnestab see nii parlamentaarset korda, kohtute autoriteeti kui rahva usaldust demokraatliku õigusriigi vastu."

"Riigikohtu äsjane otsus Kooseluseaduse küsimuses tõstab eelseisvatel valimistel paratamatult teravalt üles küsimuse Eesti kohtusüsteemi põhjalikust reformist, et muuta kohtud suverääni ehk rahva ees vastutavaks ning takistada kohtute võimukaaperdust. Ma ei näe Eestis ühtegi teist erakonda peale konservatiivide, kes tahaks kohtureformi ette võtta või isegi mõistaks selle vajalikkust," leiab Helme.