Sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu esimees Jaak Valge kõnelemas 12. märtsil 2018 meeleavaldusel rahvaalgatuse taastamiseks. Foto: Objektiiv

Otsedemokraatia edendamise sihtasutus Terve Rahvas korraldab koostöös Riigikogu otsedemokraatia toetusrühmaga neljapäeval, 12. märtsil 2020 kell 12.00-14.00 Toompeal, Riigikogu ees kõnekoosoleku rahvaalgatuse õiguse taastamiseks.

Kõnekoosolek kannab pealkirja “Rahvale hääl tagasi” ja lähtub eesmärgist taastada Eestis põhiseaduse muutmise teel rahva õigus algatgada eelnõusid ja vajadusel ka õiguslikult siduvaid rahvahääletusi nii uute seaduste vastuvõtmiseks kui ka juba vastu võetud seaduste tühistamiseks.

Sõnavõttudega astuvad teiste seas üles SA Terve Rahvas juhataja Joonas Laks (Eestimaa Rohelised), SA Terve Rahvas nõukogu esimees Jaak Valge (EKRE), rahandusminister Martin Helme (EKRE), Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Keskerakond), riigikogu liige Erki Savisaar (Keskerakond), Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE), Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustumaa (EKRE) ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid. Üritust modereerib Emil Rutiku.

SA Terve Rahvas nõukogu esimehe, Riigikogu liikme Jaak Valge (EKRE) sõnul on kõige tähtsam, et referendumid selgitavad ühiskonna tahte ja muudavad poliitilised otsused ühiskonnale vastuvõetavaks, suurendades seeläbi ühiskonna kokkukuuluvuse tunnet ning pidurdades poliitiliste pingete kasvu.

Ühtlasi osutab Valge, et kõnekoosolek toimub sümboolselt 12. märtsil, sest just sel kuupäeval 1934. aastal panid kolm riigivanema kandidaati – Konstantin Päts, Johan Laidoner ja August Rei – omavahelisel kokkuleppel toime riigipöörde ning tühistati demokraatlikud riigipea valimised.

”Riigipöördega võeti Eesti kodanikelt õigus ka rahvaalgatuse korras referendumeid esile kutsuda, et seadusi kehtestada ning muuta. Riigipööre tähendas demokraatia likvideerimist ja Pätsi-Laidoneri autoritaarkorra kehtestamist ning võis olla üheks kaudseks põhjuseks, miks kuus aastat hiljem kaotasime ka iseseisvuse. Tänaseks on iseseisvus ja demokraatia taastatud, ent rahvaalgatusõigust pole meil endiselt, erinevalt Lätist, Leedust ning paljudest teistest Euroopa demokraatlikest riikidest,” kõneleb Valge.

”On aeg likvideerida 1934. aasta autoritaarpöörde viimased jäljed. Põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt on Eestis kõrgema riigivõimu kandja rahvas. Rahvas ei ole rumal, nagu arvas Adolf Hitler, haige, nagu arvas Konstantin Päts, ega ebaküps, nagu on arvanud mitmed kaasaja Eesti poliitikud. Rahvas väärib õigust algatada referendumeid.”

Uuringufirma Norstat selle aasta 18.–25. veebruarini läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest selgus, et põhiseaduslikku õigust algatada rahvahääletusi tahab enamik Eesti kodanikest. Küsimusele, kas pooldate põhiseaduse muutmist nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi, vastas “jah” või “pigem jah” 75 protsenti küsitletutest. “Ei” või “pigem ei” vastas 15 ning “ei oska öelda” 10 protsenti. Uuringus küsitleti 1002 inimest.

Meelevalduse Facebooki leht on leitav siit.

Toimetuse märkus: kui olete haige või kui olete hiljuti viibinud koroonaviiruse leviku piirkondades, siis on mõistlik kõnekoosolekul mitte osaleda.

Toimetas Varro Vooglaid

Küsitlus: kolmveerand Eesti kodanikest pooldab rahva õigust algatada referendumeid