Eelmisel kevadel Varro Vooglaiu ja Markus Järvi vastu rohkem kui 100 000 euro suuruse kahjunõude esitanud Florian Hartleb ja Teele Holmberg pöördusid nüüd hagiga kohtusse, nõudes väidetavalt ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist.
Eelmise aasta märtsi alguses saatsid Hartleb ja Holmberg vandeadvokaat Robert Sarve vahendusel Varro Vooglaiule ja Markus Järvile põhjaliku kirja, millega nõudsid väidetavalt ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kahju hüvitamist kogusummas 110 000 eurot.
Kahjunõuet põhjendati sellega, nagu oleks Vooglaid ja Järvi portaalis Objektiiv avaldatud käsitlustega kahjustanud Hartlebi ja Holmbergi mainet, esitades viimaste kohta seonduvalt 2018. aasta detsembri alguses Vabaduse väljakul toimunud ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel aset leidnud intsidendiga ebaõiged faktiväited ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
Nõudekirja kohaselt ei olevat Hartleb korraldanud provokatsiooni ega ka provokatsioonis osalenud, veel vähem kedagi lapsevankriga ramminud. "Avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud on põhjustanud klientidele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt nende igapäevaelu elamist," toonitati nõudes.
Kahjuhüvitise suurust põhjendati mh väitega, et Hartlebi maine on Objektiivi kajastuse tõttu tuntavalt rikutud ning et seetõttu kaotab ta olulise osa oma sissetulekutest, mis pidanuks 2019. aastal ulatuma prognooside kohaselt üle 100 000 euro. Näitena kahjunõude põhjusest toodi kirjas esile, et "pärast tekkinud skandaali katkes kliendi koostöö Saksamaa saatkonnaga, teda ei kutsutud enam delegatsiooni kohtumistele ning sellest tulenevalt tekkis kliendile kahju."
Seesuguste kahjuhüvitistega tuntust kogunud Sarve poolt allkirjastatud kirjas väideti seejuures, et nõutava kahjuhüvitise suurus on proportsionaalne põhjustatud kahju suhtes, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust.
Pöördumine kohtusse
Möödunud aasta kevadel vastasid Vooglaid ja Järvi nende vastu esitatud hiiglaslikule kahjunõudele, et ei tunnista seda mingiski osas ning ei kavatse seetõttu ei Objektiivist materjale eemaldada ega ka Hartlebile ja Holmbergile kahjutasu maksta.
Kuivõrd Robert Sarve vahendusel nõutud summa oli hiiglaslik, palgati selle nõudega tegelemiseks LEADELL Pilv advokaadibüroo, milleks omakorda koguti Objektiivi portaali kaudu annetusi. Mõnede kriitikute sõnul oli niisugune käik ennatlik, sest nende hinnangul Hartleb ja Holmberg lihtsalt bluffisid ega omanud tegelikult kavatsust kohtusse pöörduda.
3. aprillil 2020 tegi aga Harju Maakohtu kohtunik Kaie Almere määruse võtta vandeadvokaat Sarve poolt Hartlebi ja Holmbergi nimel esitatud hagi menetlusse, mis tähendab, et algab kohtuvaidlus. Tegu on esimese korraga, mil Objektiiv või selle tegijad on Objektiivis avaldatud käsitluste pärast kohtusse kaevatud.
Hagiavalduses nõutakse Vooglaiult ja Järvilt kui füüsilistelt isikutelt ja Sihtasutuselt Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kui portaali Objektiiv pidavalt juriidiliselt isikult väidetavalt ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist.
Nõutavat summat pole hagiavalduses täpsustatud, aga kohtul on palutud välja mõista mittevaralise kahju hüvitis „kohtu õiglasel äranägemisel" koos viivisega „seadusjärgses määras väljamõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni". Samuti palutakse kohtult jätta kõik menetluskulud solidaarselt Vooglaiu, Järvi ja SAPTK kanda ning mõista need Hartlebi ja Holmbergi kasuks välja.
Vooglaid: hagi me mitte mingil juhul omaks ei võta
Juba möödunud aasta kevadel ütles Vooglaid tema ja Järvi vastu esitatud nõuet kommenteerides, et vabatahtlikult ei kavatseta sentigi maksta. Samas lisas ta, et ei näe ühtegi mõistuspärast võimalust, kuidas vaidlus saaks lõppeda Hartlebi ja Holmbergi võiduga.
Vooglaiu sõnul kinnitab aga praegune juhtum ammu teada tõsiasja, et protsess ise on karistus, sest hagi ei saa ignoreerida ja kohtuvaidlus tuleb tahes-tahtmata läbi käia.
"Kogu see protsess nõuab meilt üksjagu tähelepanu, aega, energiat ja raha ning takistab meie igapäevast tööd. Aga selle olukorraga on tunduvalt lihtsam hakkama saada, kui saame endale lubada kvaliteetset õigusabi. Kuivõrd vandeadvokaadi palkamine maksab palju, siis oleme tänulikud kõigile, kes on selle võimaldamiseks annetuse teinud või kes seda veel teeb," selgitab ta ning lisab, et läbi kõigi kolme kohtuastme võib protsess väldata mitu aastat.
Vooglaiu hinnangul tuleb kohtusüsteemi etteaimamatuse ja ka kõnealuse vaidluse ebamäärasuse tõttu võtta asja väga tõsiselt. Kõige suuremat ohtu näeb ta seonduvalt kohtuvaidlusega selles, mida kujutavad endast ebakohased väärtushinnangud.
„Minu kindla veendumuse kohaselt ei peaks sõnavabadust austavas ühiskonnas see üldse olema riigivõimu asi otsustada, millised väärtushinnangud on kohased, millised mitte. Milliseid väärtushinnanguid kohtunik peab kohaseks, milliseid ebakohaseks, seda on võimatu ette näha, sest see sõltub paljuski kohtuniku enda ilmavaatelistest eelistustest ja sümpaatiatest," toonitab ta.
Ühtlasi kinnitab Vooglaid, et kui kohtus leiab kinnitust, et Vabaduse platsil toimunud meeleavaldusel sõimas Hartleb teda fašistiks, siis esitab ta omalt poolt vastuhagi. Samuti kavatsetakse Hartlebilt ja Holmbergilt välja nõuda kõik Vooglaiule, Järvile ja SAPTK-le tekkivad õigusabikulud.
SAPTK palub endaga ühendust võtta (info[ät]saptk.ee) inimestel, kes nägid 9. detsembril 2018 Florian Hartlebi tegutsemist Vabaduse väljakul ja kes on nõus selle kohta tunnistusi andma.