Keskerakondlasest peaministri Jüri Ratase sõnul peab kogu valitsus Rail Balticu valmimise nimel ühiselt pingutama, EKREsse kuuluv rahandusminister Martin Helme aga viitab võimalusele projekt järgmisel ELi eelarveperioodil ümber vaadata.
EKRE liidrid Martin ja Mart Helme väitsid oma pühapäevases raadiosaates, nagu oleks just tänu erakonna tegevusele suuresti peatatud Rail Balticu raudteeprojekt. Kui esimesena reageeris väitele vastulausega keskerakondlasest majandusminister Taavi Aas, siis nüüd võttis sõna ka peaminister.
"Pole tähtis, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab. Minu juhitav valitsus ja kõik selle asjassepuutuvad ministrid töötavad Rail Balticu valmimise nimel, nagu see sai koalitsiooni moodustamise ajal selgelt kokku lepitud," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.
Projekti rahastus ja valmimine on tema sõnul "kindlalt Eesti huvides." "Kui rahandusminister Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve läbirääkimistel neid Eesti positsioone kaitseb, siis polegi selle juures mõnes üksikküsimuses tema enda isiklikud eriarvamused tähtsad," märkis Ratas.
Ratas tõi välja, et detsembris sai Eestis nurgakivi Rail Balticu raudteetrassi esimene osa – Saustinõmme maanteeviadukt Tallinna ringteel. Samuti on sel ja järgneval aastal töös ja planeerimisel veel mitmed raudteeobjektid.
"Rail Balticu rajamine on väga oluline nii Eestile, Lätile, Leedule kui tervele Euroopa Liidule. Juba ülehomme arutan projekti seisu taas oma Läti ja Leedu ametikaaslastega. Oleme nendega leppinud kokku, et jälgime edenemist regulaarselt, et see meile ja tervele regioonile oluline transpordiühendus valmiks kindlasti Euroopa Liidu järgmise eelarve raames," sõnas Ratas.
Peaministri sõnul peab ta aga oluliseks, et valitsusliikmed teeksidki päriselt tööd ja pingutaksid eesmärkide nimel, milles on kokku lepitud. "Selle asemel, et tuult tallata ja veskitega võidelda ning ühiselt kokku lepitud kohustusi hetke ajel kahtluse alla panna. Nii annavad nad ainult tarbetut lisatööd kõigile oma ametikaaslastele ning paljudele pühendunud inimestele, kes koalitsioonileppe elluviimise ja Eesti parimate huvide nimel iga päev tööd teevad," kirjutas Ratas.
Helme panustab järgmisele eelarveperioodile
Saates väljaöeldut selgitas sotsiaalmeedias ka rahandusminister Martin Helme. Tema sõnul oli koalitsiooniläbirääkimistel Rail Balticu teema üks keerulisemaid ja EKRE oleks soovinud selle kohe seisma panna.
"Teised olid veendunud, et on üks hea asi küll. Lõpuks lepiti nii, et kui EL osalus väheneb (st meie rahaline panus suureneb), siis "vaadatakse projekt üle". Seda viimast sõnastust ma loodan, pole vaja tõlkida," kirjutas Helme. Tema sõnul on raudteeprojektile praeguseks kulutatud kümneid miljoneid eurosid, millest Eesti omaosalus on olnud ~17 protsenti.
"Seda raha on peamiselt kulutatud planeeringuteks, kaasnevateks projektideks (näiteks uus trammiliin Tallinnas või mõni viadukt suuremas liiklussõlmes) ja loomulikult PR-iks ja palkadeks. Pisut ka maade võõrandamiseks. Suuremaid asju tänaseni ehitatud pole. Üks põhjus on selles, et EL järgmine eelarveperiood on alles lahtine, seega on vastuseta küsimus, milline siis saab olema tema EL-i poolne kaasrahastus," sõnas rahandusminister. ELi järgmine eelarveperiood algab 2021. aastast.
Projekt "võib kokku vajuda"
"Kolleeg Taavi Aas esines täna lennuka fraasiga, et mina kaitsvat RB projekti nagu Antante läänerinnet. Taavi on valitsuses RB suurim toetaja ja meil on sellest hoolimata väga hea läbisaamine. Antud väide on siiski eksitav. Mida ma kaitsen, on võimalikult suur rahastamine EL-i vahenditest Eesti eelarvesse. Ja olen alati seisnud suhtluses nii oma Eesti kui Euroopa kollegidega selle eest, et raha peaks minema mitte RB-le vaid meie regionaalarengu ning põllumajanduse toetamiseks," kirjutas Helme.
Samuti võib Helme enda sõnul südametunnistuse piinadeta toetada neid Rail Balticule eraldatud summadest tehtavaid infrastruktuuriprojekte, mis on "kasulikud ja vajalikud meile isegi siis, kui raudteed ennast ei tule kunagi", tuues näiteks lennnujaama trammiliini.
"Üldiselt on selliste (üli)suurte projektidega nii, et kui neid täie jõuga kogu aeg ei toeta, siis nad kipuvad ise oma raskuse all kokku vajuma. Seismine nagu Läänerindel, võibki olla see, mida vaja," resümeeris Helme.
EL võib raha tagasi küsida
Riigikontrolli detsembrikuine analüüs näitas, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused Rail Balticu projektis on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas. Projekti tähtaegset valmimist ei pidanud riigikontroll realistlikuks.
Näiteks prognoositi analüüsis, et Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus hilineb viis aastat. Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku olid aga keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas.
Märkimisväärne on aga see, et kui liikmesriik ei suuda kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja projekti eestvedajad ka taotlenud.