Eesti aja järele kolmapäeva varahommikul toimus Ameerika Ühendriikide vabariiklaste ja demokraatide presidendikandidaatide Donald Trumpi ning Joe Bideni esimene teledebatt. Kes ootas sealt mingit uut sisu, pidi paraku pettuma, vahendab Karol Kallas.
Esimest presidendikandidaatide väitlussaadet juhtis Fox News'i ilmselt üks progressistlikumalt meelestatud uudisteankruid Chris Wallace.
Debati juures torkas märkimisväärselt silma, et kõik segasid kõigile vahele ja rääkisid teistele peale. Trump tegi seda agressiivsemalt, kuid ega Bidengi väga palju alla ei jäänud. Moderaatoril oli õigus seda teha, kuid temagi läks mitmel korral Trumpile vahele segades üle piiri.
Paistis silma, et Bideni meeskond oli teda treeninud pea iga Trumpi sõna peale üleolevalt irvitama. Selline poos oli kogu debati ulatuses läbiv viisil, mis ei saanud olla juhuslik. Pea igat sõnavõttu ja repliiki alustas Biden väljendiga "ma pakun teile välja kokkuleppe/ma luban teile" (here's the deal).
Vaatlejate hinnangul käitus Wallace Bideniga palju leebemalt kui Donald Trumpiga. Kas see oli nüüd tegemata eeltöö või sihilik, kuid Fox Newsi ajakrjanik ründas oma küsimustega Trumpi väites ühel korral näiteks, et viimane pole mitte kunagi valgeid ülemvõimlasi hukka mõistnud. Trump on teinud seda korduvalt, möödunud reedel avalikustas kava määrata Klu Klux Klan ja Antifa terroristlikeks organisatsioonideks ja pakkus samas debatil välja, et nimetatagu mõni valgete ülemvõimlaste organisatsioon ja ta mõistab selle hukka. Wallace tõi näiteks meesteorganisatsiooni Proud Boys, kuid see ühendus on selgelt rassismivastane ja loodud lääne kultuuri ning pereväärtuste kaitsmiseks. Rassistideks sõimavad neid ainult Southern Poverty Law Centeri tüüpi vasakradikaalid ja rassistid ning selliste kaasajooksikud. Mida on paraku ka debati moderaator. "Uhkete poiste" "eksimus" on ainult selles, et nad on julgenud astuda avalikult vastu Antifa ja BLM märatsemisele.
Üldjoontes olid väitluse küsimused–jutupunktid kõik sellised, et kui keegi on pisutki Ühendriikide poliitika vastu huvi tundnud, siis midagi uut ei räägitud.
Biden pidas vastu märksa paremini kui oodati, kuid siiski kadus tal mitu korda mõttelõng käest, mitu korda üritas ta küsimustele mitte vastata või keeldus otsesõnu vastamast ning mitmel korral oli tema ainsaks vastuseks Trumpi rünnakutele "see pole (lihtsalt) tõsi", kuigi vastupidist väitvad faktid on ammu selgeks räägitud ja pikalt olnud avalikkusele teada. Peale USA Senati uurimist, tema enda avalikke sõnavõtte ja tohutut hulka avalikuks saanud fakte, suutis Biden oma poja Hunter Bideni korruptsiooni kohta vastata ainult "see pole tõsi", "mu poeg [Hunter Biden] ei ole teinud mitte midagi valesti" ja "see kõik on vale". Ta keeldus selgitamast Hunteri pehmelt öeldes väga kahtlaseid afääre, kuid nõudis, et räägitaks Trumpi perekonnast. Trump muidugi nokkis Hunteriga Joe Bidenit igal võimalikul juhul ja Biden ei suutnud ennast kaitsta.
Wallace'i kiituseks tuleb nentida, et tema poolt oli mõneti üllatav sellise teema üles võtmine.
Trumpi ehk kõige nõrgemaks kohaks oli nädalavahetusel New York Timesi poolt välja kistud maksude teema, kuid erinevalt Bidenist suutis ta selgitada, miks ta on maksnud just nii palju makse kui ta seda on teinud ja kuidas seadused, sealhulgas Barack Obama ajal vastu võetud maksuseadused, lubasid tal nii teha.
Debati esimene küsimus oli uue USA ülemkohtuniku kinnitamise kohta. Trumpi kinnitusel on ta määratud ametisse neljaks aastaks ja USA põhiseadus lubab tal uusi ülemkohtunikke ametisse määrata kuni 2021. aasta 20. jaanuarini [käesoleva presidendiaja viimane ametipäev].
Biden tunnistas, et Amy Coney Barrett on laitmatu ja sobiv inimene sellele kohale, kuid kuna on valimised, siis Trump ei tohi seda teha. "Valijad peavad otsustama" ja muud sellised "argumendid".
Kuna demokraadid on korduvalt ähvardanud Barretti ametisse nimetamise korral ülemkohtu liikmete arvu märkimisväärselt kasvatada (pack the court; ülemkohtu täis pakkida), siis moderaator küsis selle kohta ka Bideni seisukohta. Biden ainult keerutas ja ei vastanud küsimusele.
Järgmine küsimus puudutas tervishoidu, mille peale puhkes tüüpiline üksteise süüdistamine. Trumpi sõnul on Bideni tervishoiukava sisult sotsialistlik ja majanduslikult üle jõu käiv. Biden süüdistas Trumpi selles kohas täiesti arusaamatult valetamises ja et tal pole mingit tervishoiuplaani. Bideni tervishoiuplaan on nn Obamacare'i edasiarendus ja Trumpi sõnul oli see kohutav läbikukkumine. Keda huvitab, miks Trumpil on põhjust nii väita, võib otsida ilmavõrgust näiteks sõnu "Obamacare fiasco".
Seoses tervishoiuga tuli kõne alla ka käesolev Covid-19 kriis ja Biden süüdistas, et Trumpi saamatuse tõttu on üle 200 000 inimese surnud. Trump omalt poolt vastas, et demokraatide valitsuse ajal oleks surnud miljoneid inimesi ja et ta on väga lühikese ajaga pandeemia lämmatamiseks väga palju ära teinud. Kui ta veebruaris katkestas lennuühenduse Hiinaga, tahtis Biden selle käiku jätta. Trump osutas ka Obama-Bideni läbikukkumisele 2009. aasta seagripiepideemia haldamise osas.
Räägiti ka Covid-19 vaktsiinist. Trumpi kinnitusel on tehtud ära tohutu töö ja suure tõenäosusega hakatakse vaktsiini jagama juba oktoobris. Bideni sõnul ei saa Trumpi ja tema vaktsiine usaldada.
Kui Bideni käest küsiti, kas ta seab vaktsiinidega seotud teaduse küsimuse alla, sai tal mõttelõng otsa ja ei suutnud anda selget vastust.
Bideni teaduse kahtluse alla seadmise peale osutas Trump: "Joe, sinus pole mitte midagi tarka, sa lõpetasid oma ülikooli [hinnetelt] viimaste seas". Mis on tõsi.
Kui moderaator uuris avalike ürituste kohta, miks Trumpil on need suured ja kuidas Bidenit kuulavad ainult mõned inimesed.
Trump vastas, et tema kampaania kõnekoosolekutel käib palju inimesi, kuna tahetakse kuulda, mida tal on öelda.
Biden enda mikro-ürituste kohta ei rääkinud midagi, kuid nimetas Trumpi vastutustundetuks, kuna korraldab epideemia ajal selliseid kogunemisi.
Trump lisas omalt poolt, et Bideni üritused on nii rahvavaesed, kuna kedagi ei huvita, mida ta öelda tahab.
Mitu korda debati jooksul tuli kõne alla majandus.
Trumpi sõnul oli USA-s enne Covid-19 kriisi maailma parim majandus. Pandeemia tõttu see langes, kuid nüüd ollakse majandust uuesti avamas. Ta süüdistas demokraate, et need tahavad majanduse suletuna hoida, mille eesmärgiks on talle kahju teha.
Siis kui kõne alla tulid Trumpi makstud maksud, lubas Biden tühistada seadused, mis lubavad rikastel sedasi maksudest kõrvale hiilida.
Räägiti ka mustad elud loevad ja Antifa rassimäratsemistest.
Bideni sõnul – rääkides rõhutatult "empaatilise" häälega – on mustadele vaja õigust ja õiglust, USA-s valitseb süsteemaatiline rassism ja Trump on rassist ning õhutab rassiviha. Endine asepresident väitis samuti, et kohtud ei ole mustade suhtes õiglased. Biden tsiteeris enda arust tänast FBI direktorit Christopher Wray'id, kui nimetas Antifat "ainult ideeks". Mis pole pehmelt öeldes täpne ja Wray sõnad kongressi ees tunnistuse andes olid, et "me vaatame Antifat rohkem ideoloogia või liikumisena kui organisatsioonina". Samuti leidis Biden, et meeleavaldused on suuremas osas rahumeelsed.
Trump seevastu osutas Bideni algatusel 1994. aastal vastu võetud kriminaalseadusele, mille juures nimetas Biden musti avalikult "superkurjategijateks". Seejärel viis ta jutu korrakaitsele ja osutas, et kõige suurem kuritegevus on demokraatide juhitud linnades.
Kui küsiti, miks peaks just teda presidendiks valima, osutas Trump, et enne pandeemiat oli USA-s parim majandus. Vaatamata pidevale tagakiusamisele on tema valitsus suutnud riigi jaoks märkimisväärselt palju asju korda saata. Loodud on kosmosejõud. Korda on seatud veteraniamet, mis Obama ajal oli lastud kaosesse kukkuda. Märkimisväärselt on parandatud sõjaväe olukorda. Loodud on miljoneid uusi töökohti. Ametisse on nimetatud 300 föderaalkohtunikku ja kolm ülemkohtunikku.
Bideni vastuseks enda kohta oli, et kui tema asepresidendi ametist lahkus, oli buumiaeg ja peale Trumpi ametiaega on kõik haigemad, vaesemad ja nõrgemad. Ühtlasi nimetas ta Trumpi "Putini sülekoeraks" ja riigi lõhestajaks.
Peatuti ka kliimateemal ja USA lääneranniku suurtel metsatulekahjudel. Trumpi sõnul lahkus USA Pariisi kliimaleppest, kuna see oli ebaõiglane ning majandusele väga kahjulik. Kinnitas, et ta soovib kristallpuhast õhku ja vett ning viitas, et tema ajal on saastet vähendatud rohkem kui Pariisi lepe nõuab. Metsatulekahjud on tema sõnul suuremas osas halva metsamajandamise süü.
Biden viis jutu rohelisele majandusele, kuid kinnitas, et demokraatide Uut Rohelist Lepet ta ei toeta. Tal on oma kliimaplaan, mis läheb maksma neli triljonit dollarit, kuid mis maksab tema kinnitusel ise enda eest. Näiteks majade renoveerimine loob tema kinnitusel miljoneid uusi töökohti. Samuti lubas ta presidendiks saades uuesti Pariisi kliimaleppega ühineda.
Humoorika kõrvalfaktina võib välja tuua, et debatt toimus Ohio osariigi Case Western Reserve Ülikoolis ja peale debatti seadis ülikool üliõpilastele, kes seda liiga raskelt üle elasid, sisse turvatoad (safe spaces).