Maailmakuulus Ühendkuningriigi välissuhete mõttekoda Chatham House andis prestiižse välissuhete edendamise auhinna kliimaaktivistidele Greta Thunbergile ja David Attenboroughile ning BLM liikumise kaasasutajale Melina Abdullahile.
Chatham House Prize (Chatham House'i auhind) antakse välja igal aastal "inimesele, inimestele või organisatsioonidele, kes/mis on Chatham House'i liikmete hinnangul möödunud aastal panustanud kõige rohkem rahvusvaheliste suhete parandamisse". Käesoleval aastal välja antud auhind on eriti väärikas, sest see kannab nime "Chatham House'i sajandi auhind" (Chatham House Centenary Award). Mõttekoda, mille ametlikuks nimetuseks on Rahvusvaheliste Suhete Kuninglik Instituut sai 2020. aastal nimelt saja aasta vanuseks.
Thunbergi auhinna õigustuseks toob mõttekoda:
Greta sõnum on jõudnud kohale seal, kus poliitikud ja teadlased on varem ikka ja jälle läbi kukkunud. Ta on teenitult pälvinud maailma juhtide tähelepanu, ta on pidanud kõnesid valitsustevaheliste organisatsioonide ees ja ta on õhutanud miljoneid inimesi ühinema üleilmse kliimastreigiga. Ta on näidanud, kui inspireeriv jõud on noortel häältel, kes räägivad võimule tõtt ja kes on tõmmanud maailma tähelepanu keskondlikele ebaõiglustele.
Attenborough'i preemiat põhjendatakse:
Temast on saanud üks kõige veenvamatest häältest, kes räägib olulistel teemadel, nagu bioloogilise mitmekesisuse häving, kliimamuutused ja looduslike elupaikade kadu. Sir David on pälvinud Chatham House Prize'i ka 2019. aastal teleseriaali Sinine planeet II (Blue Planet II) ja ookeanide plastikureostuse probleemile tähelepanu juhtimise eest.
Abdullah kohta väidetakse:
Melina Abdullah, kes on üks Mustad Elud on Tähtsad liikumise Los Angelese osakonna kaasasutajatest ja ühenduse Rohujuure Mustad Elud on Tähtsad (Black Lives Matter Grassroots) kaasdirektor võttis Chatham House'i sajandi mitmekesisuse tšempioni auhinna (Chatham House Centenary Diversity Champion Award) vastu liikumise nimel.
Auhind anti Mustad Elud on Tähtsad liikumisele tunnustusena üliolulise, musti inimesi võimestava ja rassipoliitika kaasavamaks muutmist edendava tegevuse eest. Liikumine on koondanud maailma tähelepanu mustade elude vastu suunatud süsteemsele ebaõiglusele ja see aitab ehitada paremat maailma, milles valitsevad hulga mitmekesisemad hääled ja kaasavamad lähenemised.
Ühendkuningriigi tooride parlamendisaadik Brendan Clarke-Smithi sõnul on mõttekoda langenud virgunud ideoloogia (wokery) küüsi. "Me peaksime keskenduma asjadele, mis toovad inimesi kokku, mitte neid, mis põhjustavad lahkhelisid, nagu seda teevad BLM ja sellele takka kiitjad," rääkis Clarke-Smith. "Ma ei näe tunnustust Lähis-Ida suhete normaliseerimisele või Põhja- ja Lõuna-Korea vahele sildade ehitamisele. Ilmselt siis need ei ole õiged saavutused."
Vabaühenduse Terve Mõistuse Kampaania juh Mark Lehain leiab, et BLM-liikumine lõhestab ühiskonda. "BLM liikumine on väga kaugel sellest, et tuua inimesi kokku… Nende äärmuslus on teinud rassisuhetele märkimisväärset kahju."
Maailmakuulus sotsioloog Frank Furedi võtab Chatham House'i progressiusulise virgumiskultuuri ees koogutamise kokku:
"Kunagi oli aeg kui Chatham House'il oli geopoliitka haldamises märkimisväärne mõju. Kuid see oli aeg enne seda kui Briti välispoliitika nomenklatuur minetas oma tähtsuse ja leppis globaalse sotsiaaltöötaja rolliga. Chatham House ei tunne enam huvi oluliste geopoliitiliste ja diplomaatiliste arengute vastu ning on selle asemel alistunud moekatele teemadele," tõdes Furedi.
Toimetas Karol Kallas