Mitte keegi pole valitsuse algatatud vaimsest kodusõjast võitnud ning vastuolud erinevate gruppide vahel on hoopis suurenenud, kirjutab Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Sassis ja pahupidi pööratud on see meie elu. Isegi rasketes olukordades ei jätku meil üksteise suhtes tolerantsi. Aina tekivad uued vastandlikud grupid, kivid ja kaikad muudkui lendavad.
Mitte ühegi teise riigi kodanikud ei räägi omavahel EESTI keeles! Eesti keel ei ole mitte ühegi teise maa riigikeel!
Me oleme ainulaadsed maailmas. Aga meie vaimne keskkond on tasakaalust väljas. Meil käib vaimne ja sõnaline kodusõda, juba mitu aastat. Viimasel ajal on see valitsuse juhtimisel juba muutunud füüsiliseks. Valitsus on suunanud korrakaitse organid oma rahvast terroriserima.
Kes selles süüdi on? Kas rumal ja kangekaelne rahvas?
Mõelgem, millest see agressiivne hüsteeria alguse sai? Kes viskas esimese kivi?
Kas ta sai oma tahtmise? Kas on keegi sellest sõnasõjast midagi võitnud? Ei ole ju? Mitte keegi ei ole sellest võitnud! Mitte kunagi ei ole rahvas sel moel valitsuse vastu välja astunud! Vastuolud erinevate gruppide vahel on hoopis suurenenud.
Ent mida me kõik oleme selle sõnasõja läbi kaotanud?
Oleme kaotanud ühtehoidva rahvuse. Oleme kaotanud rahu ja kaine mõistuse. Istume paigal nagu luik, haug ja vähk, igaüks püüab vankrit vedada oma suunas, ei liigu meie ühine koorem millimeetritki. Ja loobime üksteise pihta kive.
Need, kes nimetavad ennast liberaalideks, halvustavad konservatiive, konservatiivid jälle paljastavad nende valesid. Tõsi, sageli üsna karmilt. Aga konservatiivid ei kutsu teisi üles "sallivusele", nemad ütlevad ausalt, et sallivad seda, mis rahva heaolu ei kahjusta, meie laste tulevikku ei ohusta, ja EI salli seda, mis kahjustab ja ohustab.
Liberaalid ei ole ammu enam liberaalid, sisult ja käitumiselt on nad valetajad ja totalitaristid, võiks isegi kasutada nende endi lemmikterminit: nad ju käituvad ise nagu natsid? Neil on ju omad "aaria" grupid, kellele on kõik lubatud, kellele nõutakse eriõigusi, ja on oma "paaria" grupid, kellele nad inetuid silte peale kleebivad ja keda nad hea meelega tahaksid koonduslaagritesse küüditada?
Kellel on õigus?
KES alustas? Kas perekonnakaitsjad hakkasid äkki heast peast taga kiusama rahumeelselt oma elu elavaid LGBT-seksuaale? Kas valge ristirahvas hakkas heast peast rassistlikult ja ksenofoobselt ründama ja halvustama täiesti rahulikult ja süütult oma kodus elavaid moslemeid ja neegreid? Kas vaktsiini ohutuses kahtlevad inimesed läksid vaktsineerijatele kallale? Kas elektrienergia tarbijad hakkasid täiesti ülekohtuselt nende eest kenasti hoolitseva valitsuse vastu mässama?
Tunnistagem ausalt: juba mitu aastat tagasi hakati ühiskonnale vägisi peale suruma uut, suurele enamikule vastuvõtmatut ideoloogiat. Uute (pesudo)teaduste nime all sunnitakse meid tõena võtma hullumeelseid kõverteooriaid inimese bioloogilise olemuse kohta. Justnagu oleks 21. sajandi inimene mingi täiesti uus loomaliik, millel on mitukümmend erinevat soovarianti. Ja sugu on pealegi veel vulav ja virdav, täna on üks, homme juba teine?
Üks grupp aktiviste nõuab inimeste jaotadmist võrdsetesse liikidesse selle järgi, kuidas nad oma suguelu korraldavad.
Euroopa ujutati üle sadade tuhandete vaenulike kultuurihävitajatega, kes isegi prügi ei oska prügikastidesse panna, kes põletavad ja vägistavad ja sõidavad autodega rahva sekka, kelle meile vastuvõtmatut käitumist ei lubata meil isegi õige nimega nimetada!
Meile sunnitakse peale ogavalgusüste, millest keeldujad lastakse töölt lahti! Millesse paljud inimesed on surnud ja millest veel suurem hulk inimesi on sandiks jäänud.
Elektrihind on lahkesti antud igasuguse mõõdutunde kaotanud röövlite määrata! Valitsus ei saavat midagi teha, ehkki EKREl on olemas lihtsad ja loogilised lahendused!
Ja seelikuvalitsus viskab jälle 400 000 eurot tuulde, et veelkord haledalt ja piinlikult reklaamida kolmandat ogavalgu portsjonit? Kolmega on kindlam – kas ka surra? Kas nad tõesti usuvad, et nad selle 400 000 euroga püüavad uusi katsejäneseid? Mis siis, kui ei püüa? Siis on see raha ju tuulde visatud?
Kas me elamegi hullumajas, kus arstid on luku taha pandud?
Meil on lausa riiklikult ja ametlikult loodud täiesti põhjendamatud ELIITGRUPID, kellele on antud kõik vabadused ja kelle ükskõik kui inetu käitumise kohta ei tohi keegi midagi kriitilist öelda! Lasteaia lapsedki ei ole nende eest enam kaitstud! Nendelt, kes lapsi kaitsta püüavad, nõutakse kohtu kaudu "sunniraha"!
Mõtelge ometi kainelt: miks see peaks kõigile ülejäänutele meeldima? Kus on siin tegelik sallivus ja võrdne kohtlemine? Me oleme ju kõik "sama palju inimesed", nagu hõikas sotsiaalministeerium ühe rumala ja kalli tänavakampaaniaga.
Vägivallaga ei saa inimeste meelsust muuta. Vägivald sünnitab igas endast lugupidavas inimeses vastupanu. Kui need inimesed ühinevad, siis tekib vastupanuliikumine. Mida suuremaks läheb ebaõigluse surve, seda suuremaks läheb ka terve mõistuse vastupanu.
Eesti on siiski veel nime poolest demokraatlik riik! Kas meil oleks veel võimalik seda ka päriselt demokraatlikuks muuta?
Arukas inimene teab, et mõtlemisvõimelist inimest ei saa VÄGISI, väevõimuga sundida mingi grupikese soovitud suunas kannapööret tegema.
Looduses on igale taimele kasvamiseks määratud oma aeg. Ühiskonnaelu kardinaalsel muutmisel tuleb inimesse suhtuda nagu põlluviljasse, mis vajab kasvamiseks aega. Või nagu tõrksasse ja isemeelsesse lapsesse, kes ei ole nõus ilma mõtlemata kellegi käske täitma, ta peab neid käske mõistma ja need OMA südame ja mõistusega vastu võtma.
Kui poliitjuhid lihtsalt sunnivad kõiki inimesi uue düstoopilise ideoloogia reeglite järgi elama, siis näitavad nad sellega, et nad ei suuda neid mõistlikult VEENDA. Nende uuendustel ei ole tõsiteaduslikku alust.
Selline teisitimõtlejate vägivallaga allutamine ei ole võit, vaid kaotus. Keegi ju ei muutu üleöö, sunni korral võib ta teha näo, nagu oleks see "uus" maailm talle vastuvõetav, ent tema suhtumine sellesse ei muutu.
Vastupidi. Mida enam teda väliselt sunnitakse etendama seda võltsi ja valikulist "tolerantsust", seda enam süveneb temas vastumeelsus selle "uue" vastu. Selline sundus ja survestamine võib viia plahvatuseni, mõlemas suunas avalikult ja võrdselt lubatud kriitika vähendaks seda ohtu tunduvalt.
Me vajame igasugu inimseseksolemise teooriate "uuendustele" arukaid selgitusi, teaduslikke tõestusi, mitte kohustuslikke ulmelisi dogmasid. Kui neid aga ei ole, siis viskame need "uuendused" kõrvale! Lähme progressistlikust fantaasiamaailmast tagasi normaalse elu juurde! Lähme "uuest normaalsusest" tagasi tegelikku normaalsusse!
Meie pseudoliberaalide kõrvadele on kogu see jutt loomulikult nagu kärbeste sumin, nende ajudesse sisestatud programm ei võta seda vastu. Nad ei teagi enam, mis on dialoog. Nad on programmeeritud monoloogile.
Aga kirjutatud on: "Meil pole maadlemist liha ja verega, vaid taevaaluste kurjuse jõududega." Me keegi ei tea, millega see võitlus lõpeb. Me võime vaid loota, et terve mõistus võidab.