Tallinnas on ligi 800 avaliku ruumi kaamerat, andmekaitseinspektsioon tõdeb jälgimiskultuuri poole liikumist, vahendab ERR.
Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Aivar Kruppi sõnul on Tallinnas ligi 800 avaliku ruumi kaamerat. Enamasti paigaldab kaamera kohalik omavalitsus, kes võtab arvesse piirkonna kuritegude dünaamikat. Lisaks pannakse ajutisi kaameraid üles ka suurürituste ajaks.
Kruppi sõnul on kaamerate abi kuritegude avastamisel märkimisväärne. Ühtlasi nentis Krupp, et võrreldes eelnevate aastatega on näha, et kaameraid tuleb aina enam juurde. Politseis pääsevad kaamera andmetele ligi ainult konkreetsed loaga ametnikud.
Andmekaitse inspektsiooni juristi Kadri Levandi sõnul on kaamerate seaduslikkuse teema üks kolmes kõige enam pöördumisi põhjustavast teemast ametis. Enim valmistavad inimestele muret need kaamerad, mille on paigaldanud eraisikud.
Levandi möönab, et Eesti liigub tasapisi jälgimiskultuuri suunas. "Jah. Ma ütleks küll, et mulle tundub, et liigume. Ega siin sellist väga head tagasiteed enam ei ole. Võib-olla muutuvad tulevaste põlvede suhtumine ja mõtted, aga tegelikult liigume küll. Ega see ei ole olnud ka meile tore teema," tõdes Levandi.
Toimetas René Allik