Ühendkuningriigi tooride partei juhikandidaat Rishi Sunak andis nädalakirjale Spectator Covid-19 sulgemiste teemalise intervjuu, milles kinnitas, et ühiskonna lukustamisega kaasnenud ränkade kõrvalmõjude teemasid valitsuses ei käsitletud.
Kui Britannia pandi lukku, väideti riigi elanikele, et sellega seotud riske on põhjalikult ja nõuetekohaselt kaalutud. Koolid pandi kinni ja haridus kannatas. Kannatas normaalne tervishoid ja selle tulemusena inimesed surid. Kuid valitsus rääkis inimestele, et eksperdid on selle kõigega arvestanud. Väideti, et keegi ei hakka ometigi tervet ühiskonda sulgema ilma tagajärgi põhjalikult kaalumata. Oli ju nii?
Kuid tagajärjed annavad tunda tänaseni: koolieksamite hullus, ravijärjekordade pikenemine, tuhanded selgituseta "liigsurmad", venivad õigusemõistmised ja majanduskaos. Kas selle kõigega arvestati ja riigijuhid arvasid, et see on maksmist väärt hind? Alates sulgemiste algusest hakkasid mõned [Ühendkuningriigi] valitsuse ministrid muretsema, et Covid-19 piirangute poliitikaid rakendatakse liiga hoolimatult ja ilma, et keegi mõtleks tagajärgedele. Otsuste langetamine oli väga väheste tipus olevate poliitikute kätes. Nende hulgas oli rahandusminister Rishi Sunak, kes tänaseks on otsustanud avalikult rääkida, mis tegelikult toimus.
Mitte keegi ei teadnud Covid-19 pandeemia alguses mitte millegi kohta midagi ja sulgemised olid Sunaki sõnul hädavajadusest ajendatud õnnemäng.
Kui me tema kontoris kohtusime, kinnitas ta jutuajamise alguses, et ta ei taha sulgemiste asjus kellegi peale näpuga näidata. Mitte keegi ei teadnud alguses mitte millegi kohta midagi ja sulgemised olid tema sõnul hädavajadusest ajendatud õnnemäng. Valitsuse meditsiinipoliitika juht Chris Witty ja teadusnõunik Patrick Vallance olid pandeemia alguses valmis avalikult tunnistama, et sulgemised võivad teha rohkem kahju kui neist on kasu. Aga kui tõendusmaterjal [sulgemised teevad kurja] hakkas kogunema, siis võttis valitsuses maad kummaline vaikus: lahkarvamusel hääled filtreeriti välja ja kasutusele võeti sulgege-halva-ees-silmad poliitika.
Sunak alustab oma loo rääkimist esimesest valitsuse Covidi teemalisest nõupidamisest, kus ministritele näidati teadusnõunike loodud A3 plakatit, millel selgitati võimalikke tegutsemislahendusi. "Täna ma mõtlen, et ma oleks võinud selle alles jätta, sest seal nimetati asju, millel ei olnud mingit mõju: avalikke ürituste keelustamine ja muu sarnane," rääkis Sunak. "Seal kirjutati: te peate olema ettevaatlikud, et te kirjas olevaid asju liiga vara ette ei võta, sest nende tegevuste jätkamine pikema aja jooksul on kaasaegses ühiskonnas väga keeruline." Lühidalt soovitasid teadlased alguses sulgemistest kas loobuda või nendega viivitada.
Mõni inimene, kes oli sulgemiste poliitikate kujundamise taga, pidi nende kahjudest kindlasti aru saama.
Kõik muutus, kui Neil Fergusson ja tema Imperial College'i meeskond üllitasid kurikuulsa "Uuring 9" (Report 9), milles väideti, et kui midagi ette ei võeta, sureb Covid-19 tõttu ära pool miljonit inimest, aga kui Suurbritannia lukku pannakse, siis piirdub surmade arv kahekümne tuhandega. Tagantjärele on teada, et tegemist oli mastaapse valeprognoosiga nii Covidi surmade kui sulgemiste kasu osas. Imperial rõhutas, et "nad ei arvestanud piirangutega kaasnevate laiemate sotsiaalsete ja majanduslike kuludega". Mõni inimene, kes oli nende poliitikate kujundamise taga, pidi sulgemiste kahjudest kindlasti aru saama.
Kuid seal oligi asja tuum: mitte keegi ei saanud sellest aru. Kasude-kahjude analüüsi, mis on iga rahvatervise meetme juures üks põhinõudmistest, ei tehtud mitte kunagi. "Mul ei lubatud rääkida sulgemiste kahjudest," kinnitas endine rahandusminister. Peaministri büroo kirjutas ministritele ette, kuidas vastata küsimustele sulgemiste kõrvalmõjude kohta. "Meile kirjutati ette, et me ei tohi kunagi tunnistada, et üldse mingid sulgemiste kõrvalmõjud on olemas, sest ühiskonna sulgemine on kasulik tervisele ja nii ka majandusele".
Kasude-kahjude analüüsi, mis on iga rahvatervise meetme juures üks põhinõudmistest, ei tehtud mitte kunagi.
Kui aus arutelu suruti avalikkuse ees maha, siis arvas Sunak, et see on seda olulisem siseringis. Kuid seda ei juhtunud. "Ma tundsin, et keegi ei taha sellel teemal rääkida. Me ei rääkinud mitte kunagi ära jäänud arstide vastuvõttudest või Riikliku Terviseteenistuse (NHS) kuhjuvatest ravijärjekordadest." Sunaki sõnul seisis ta silmitsi eiramise müüriga. "Need kohtumised olid sellised, kus ainult mina üritasin millegi eest seista ja küsimusi esitada. See oli iga kord äärmiselt ebameeldiv." Sunak meenutab ühte nõupidamist, mille üheks teemaks oli haridus. "Ma olin selle pärast väga emotsionaalne. Ma ütlesin, et "hea küll, unustame majanduse, aga kui lapsed ei saa koolis käia, siis on tegemist väga suure jamaga" või midagi sellist. Peale seda valitses laua ümber vaikus. See oli esimene kord, kui keegi üldse sellest rääkis. Ma olin toona päris vihane."
Üheks Sunaki suuremaks murekohaks oli hirmusõnumite levitamine, mille kohta tema rahandusministeeriumi meeskond arvas, et neil võivad olla pika aja peale ulatuvad halvad tagajärjed. "Igal nõupidamisel me üritasime selgitada: peatame "hirmu" narratiivi. See oli algusest peale vale. Mina rääkisin kogu aeg, et see pole õige." Tema sõnul olid kõige hullemad reklaamplakatid, millel kujutati hingamisaparaatide all olevaid haigeid. Kõige lähemal oli ta selle tunnistamisele, kui pidas 2020. aasta septembris kõne, milles rääkis, et on vaja õppida "elama ilma hirmuta", mis oli valitsuse teiste sõnumitega otseses vastuolus. "Nad [teised ministrid] olid selle peale päris kurjad."
Sunaki "söö väljas ja aita toitlustusasutusi" (Eat Out to Help Out; riik maksis 2020. aasta juulist kuni augusti lõpuni restoranides-kohvikutest tellitud toidu maksumusest poole kinni) kampaaniaga üritati luua optimistlik vastunarratiiv. "Üle Euroopa tehtud uuringud näitasid, et meie riik oli normaalsuse juurde tagasi pöördumisest ilmselt kõige kaugemal. Kogutud materjalidest selgus, et inimesed olid asjade taas tavalisel viisil tegemiseks liiga hirmul. Meil on tarbimise peal töötav majandus, seega selline olukord oli väga halb." Ühendkuningriigi Covid-19 aja majanduslangus oli Euroopa riikidest kõige hullem.
Kogutud materjalidest selgus, et inimesed olid asjade taas tavalisel viisil tegemiseks liiga hirmul.
Sulgemised – kui pandi kinni koolid ja enamus majandusest ning samal ajal saadeti politsei püüdma pargipinkidel istuvaid inimesi – oli üks karmimaid rahuaja poliitikaid Ühendkuningriigi ajaloos. Riigi peaministri büroo (Number 10, peaministri elukoha järgi) esitles seda kui "teaduse järgimist" ja samal ajal varjas, et tegemist oli ainult poliitilise otsusega ning sellel olid kogu valitsuse otsuste langetamise protsessile kaugeleulatuvad mõjud. Selles nähti ette Sage'i, mis on üle ääre ajav teadusnõunike grupeering, komiteeks ülendamine, mille kätte anti õigus otsustada riigi kinnipaneku üle. Sage'i kõrval ei olnud ühtegi teist sotsiaalmajanduslikult võrdse kaaluga foorumit, kus oleks räägitud olulistest asjadest.
Kes iganes kirjutas Sage'i koosolekute kokkuvõtted – koostades selle aruteludest valitsuse jaoks nõuandeid – märkis sellega maha riigi poliitika. Mitte keegi, isegi ministrid, ei teadnud, kuidas nende seisukohtadeni jõuti.
Pandeemia alguses olid Sunaki käsutuses teatud hoovad. "Sage'i inimesed ei teadnud tükk aega, et nende arutelude juures oli ka riigikassa inimene. Armas proua. Ta sai oma tööga suurepäraselt hakkama."
Selle proua kaudu sai Sunak varakult teada, et valitsusele esitatud Sage'i arutelude kokkuvõtetest toimetati eriarvamusel hääled välja. Vilepuhuja rääkis talle näiteks: "Päris suur hulk inimesi polnud ametliku kokkuvõttega nõus," või "siin on põhjused, miks antud järeldustes ei saa nii kindel olla". Nii võis Sunak enda sõnul minna valitsuse koosolekutele paremini ettevalmistatuna.
Kuid tema võitude arv jäi siiski väikseks. Ühe sellise saavutas ta 2020. aasta mais, kui pandi paika suvine sulgemiste lõpetamine. "Need otsused on pandud kirja teatud sõnadega, sest ma seisin selle eest. Selles räägiti Covidi-välistest tervisemõjudest." Need olid mõned laused, kuid Sunaki sõnul tunnistati nendega, et sulgemistel on kõrvalmõjud, mis antud hetkel oli päris suur võit.
Sunak ei räägi Matt Hancockist, kes terviseministrina vastutas kõigi selliste poliitikate eest, ega naiste ja võrdõiguslikkuse ning välisministrist Liz Trussist, kes oli kogu aja lihtsalt vait. [Truss on Sunaki ainus konkurent tooride juhi/UK peaministri kohale.] Nagu ta alguses mainis, ei soovi ta nimetada nimesid, kuid ta soovib rääkida avameelselt sellest, mida sulgemiste ajal avalikkusele ei räägitud. Ja protsessidest, mis sulgemiste-piiranguteni viisid. Tavaliselt sündis see nii, et ministritele näidati Sage'i analüüse, milles väideti, et kui sulgemisi ei pikendata, siis juhtub Ühendkuningriigiga midagi jubedat. Kuid isegi tema rahandusministrina ei saanud jälile, kuidas selliste kõiki mõjutavate oluliste stsenaariumiteni jõuti.
"See nägi välja nagu: "Pange minu jaoks ühele leheküljele kokku peamised oletused ja neist igaühe juurde mingi hulk tingimusi ja põhjendusi. Esimese aasta jooksul ma ei saanud sellest aru, kuidas see sai nii toimuda." Riigikassa ei saanud tema sõnul teha poliitikat toetudes arusaamatutele mudelitele. See oli kõige elementaarsema kompententsi küsimus. Kuid terve aasta sõltus Ühendkuningriigi valitsuse poliitika ja miljonite inimeste saatus valitsusse mitte kuuluvate teadlaste poolt kokku keedetud poolikult lahti seletatud graafikutest.
Kui sõltumatute teadlaste kätte antakse liiga palju võimu, siis toob see kaasa suurema jama.
"See on probleem. Kui kõigi selliste sõltumatute inimeste kätte antakse liiga palju võimu, siis toob see kaasa suurema jama." Endine valitsussekretär söör Gus O'Donnell soovitas luua kõrgem komitee, kellele Sage oleks pidanud aru andma ja mis oleks arvestanud muuhulgas nii sulgemiste majanduslike kui sotsiaalsete mõjudega. Sunak oleks sellega nõus olnud. Kuid Sage säilitas oma võimu kuni 2021. aasta jõulude ajal puhkenud mässuni.
Kui möödunud detsembris hakkas levima Omikroni tüvi, hakkas tants jälle pihta. Sage kinnitas, et kui riiki kohe lukku ei panda, sureb päevas ära 6000 inimest. Tegelikkusest oli number 20 korda väiksem. Sellest teatakse ainult seetõttu, et see oli üks kord, kui valitsus otsustas Sage'i ettepanekuid mitte kuulda võtta. Toona hakkas Sunak asju ise uurima, küsides nõu koduülikooli Stanfordi teadlastelt ja oma endistelt finantsmaailma kolleegidelt, kes olid hakanud oma Covidi mõjude mudeleid koostama. Kõige määravamaks sai toona JP Morgani Lõuna-Aafrika andmete põhjal koostatud mudel, mis näitas, et Ühendkuningriigi haiglaid ei ähvarda ülekoormus. Sage'i ennustused väitsid vastupidist.
"Ma olen jätkuvalt JP Morgani uuringute [e-kirjade] saajate hulgas. See annab mulle asja kohta pisut teistsuguse perspektiivi," rääkis Sunak. Omikroni puhul, kui kasutusele oleks võetud Sage'i nägemus ja arvestatud kasvõi ühega nende ministritele välja pakutud 12 stsenaariumist, oleks see olnud meeletu liialdus ning Ühendkuningriik oleks asjatult taas kinni pandud.
Kuid masinavärk oli juba liikuma pandud ja välja oli kuulutatud pressikonverents. Süsteem võttis hoogu üles.
Sunak oli toona Californias, kust ta kavandatust varem tagasi pöördus. Selleks ajaks saadeti kõikidele valitsuskabineti ministritele JP Morgani analüüs, mille peale ministrid olid valmis mässu tõstma. Sunak kohtus Boris Johnsoniga. "Ma ütlesin talle, et sedasi ei ole õige teha ja me ei peaks nii tegema (uusi sulgemisi kehtestama)." Ta ei ähvardanud küll tagasiastumisega juhul, kui peaks tulema uued sulgemised, "kuid ma kasutasin sellele väga lähedast sõnavara". Seejärel helistas Sunak läbi teised ministrid ja uuris nende seisukohti.
Tavajuhul ei selgitatud valitsuskabineti liikmetele, kuidas Covid-19 puudutavaid otsuseid langetati.
Tavajuhul ei selgitatud valitsuskabineti liikmetele, kuidas Covid-19 puudutavaid otsuseid langetati. Johnsoni Number 10 andis sellest ministritele teada siis kui otsused olid juba tehtud, ilma nendega eelnevalt konsulteerimata. Sunaki sõnul palus ta peaministril saata otsus hakata Sage'i nõuannetele vastu valitsuse liikmetele edasi, et need saaksid pakkuda talle poliitilist katet. "Ma ütlesin talle (Johnsonile): kutsu kokku kabineti koosolek. Sa näed, et kõik asuvad sinu taha. Sa ei pea muretsema. Mina seisan sinu kõrval, nagu ka kõik teised valitsuse ministrid, kui ehk Michael Gove ja Saj Javid välja arvata."
Kas Sunak liialdab oma rolliga? Tema öeldu läheb kokku tema kriitikute väidetuga, et rahaküsimusi liiga tõsiselt võttev Sunak algatas ühe-mehe missiooni, et sulgemised põhja lasta. Sunaki püüdluste taga nähti muuhulgas soovi saada peaministriks. Ta üritas Johnsonile avalikkuse ees väljakutseid mitte esitada ja mitte jätta endast maha paberite jälge. "Ma ütlesin talle eraviisiliselt igasuguseid asju ja igast asjast jääb maha mingi kirjalik tõend. Üldiselt kiputakse neid asju lekitama ja see tekitab probleeme."
Sunak oleks võinud igal hetkel valitsuses valitseva olukorra avalikuks teha või tagasi astuda. Tema sõnul oleks olnud pandeemia ajal tagasi astumine vastutustundetu. Probleemide avalikustamist oleks samal ajal peetud otseseks rünnakuks peaministri vastu.
Number 10 üritas luua mulje, et sulgemised on teadusele toetudes loodud poliitika, milles ainult poolearulised inimesed julgevad kahelda.
Toona üritas Number 10 luua mulje, et sulgemised on teadusele toetudes loodud poliitika, milles ainult poolearulised inimesed julgevad kahelda. Kui kuskilt oleks lekkinud, et rahandusminister ei ole nendega nõus, või nende kohta pole tehtud ka kõige algelisemaid kasude-kahjude analüüse, siis oleks see peaministrile probleeme tekitanud.
Täna saab Sunak vabalt rääkida. Ta ei tee seda enda sõnul ainult sellepärast, et ta soovib saada peaministriks, vaid sellest kõigest on palju õppida. Mitte seda, kes ja mida valesti tegi, vaid kuidas oli võimalik, et selliseid suurte mõjudega otsuseid teemade kohta, mis jäävad ilmselt aastateks poliitikat mõjutama, sellisel viisil ilma asjakohaselt kaalumata langetati.
"Ma vihkan kui selles kõiges süüdistatakse ametnikke. Meid valiti riiki juhtima, mitte teisi süüdistama. Kui selleks pole vajalikku aparaati, siis me peame olukorda muutma. Kui asjad lähevad hästi, siis on selle taga tipus olev inimene, kes on langetanud õigeid otsuseid. Samuti peab mõistma, kuidas häid otsuseid teha."
Mis on asja lõplik mõte: "Juht on tähtis. See on väga oluline, milline inimene on tipus." See on põhjus, miks Sunak astus lõpuks ametist tagasi ja miks ta soovib saada konservatiivide partei juhiks. tema sõnul peavad ministrid olema ausad iga poliitika varjukülgede osas (sealhulgas maksude vähendamise suhtes) ja probleemide eiramine teeb asjad alati hullemaks.
Mis olid ülejäänud sulgemiste õppetunnid? "Me ei oleks tohtinud anda teadlaste kätte sellist võimu, nagu me tegime. Kõrvalmõjudega tuleb algusest peale arvestada. Kui me oleksime seda teinud, oleks kõik võinud minna teisiti ja meie olukord oleks täna märgatavalt erinev," arvab Sunak. Kui palju teistsugune? "Me oleksime pidanud näiteks koolide osas muudmoodi otsustama." Kas ausamad arutelud oleksid aidanud Rootsi kombel piiranguid vältida? "Ma ei tea, kuid kindlasti oleks sulgemiste aeg võinud olla lühem. Erinev. Kiirem."
Avalikkus oli meelemõistuse kaotuseni ära hirmutatud ja selle eest hoiti sulgemiste tõenäolisi kõrvalmõjusid varjul.
Siiski on üks teema, millest Sunak ei räägi: arvamusküsitlused. Sulgemised kehtestati 2020. aasta märtsis inimesi hirmutades üle maailma ja toona süüdistati juba peaministrit, et "tema käed on verised", kuna ta ei võtnud varem midagi ette. Kes iganes oleks toona Number 10s elanud, kas ta oleks samamoodi pidanud avaliku arvamuse tõttu riigi lukku panema? Kuid avalikkus, nagu Sunak räägib, oli meelemõistuse kaotuseni ära hirmutatud ja selle eest hoiti sulgemiste tõenäolisi kõrvalmõjusid varjul. "Me ise aitasime inimesi hirmutada. Hirmusõnumid andsid teadlastele võimu juurde ja kaasnevatest kahjudest ei räägitud."
Kaasnevad kahjud on selgelt näha. Alguses keegi ei küsinud, mida need ära jäänud arstide vastuvõtud lõpuks tähendavad. Kui kord saabus vastus, tuli välja, et mõjud on laastavad. Kui täna on Ühendkuningriigis arsti vastuvõtu ootejärjekorras kuus miljonit inimest, siis 2024. aastaks kasvab see üheksa miljoni inimeseni. Liigseid vähisurmi, mida oleks saanud ära hoida, loetakse kokku tuhandetes. Siis on veel majanduslikud mõjud. Sunaki sõnul on täna puudu kolm-nelisada tuhat töötajat, mis on suur murekoht. 5,3 miljonit inimest elab töötutoetuse toel ja paljud üle viiekümne aastased inimesed on tööl käimisest loobunud. Viimasena mainitu on areng, mida märgati alles siis kui oli juba liiga hilja.
Isegi veel täna ei kinnita Sunak, et sulgemised olid eksitus. Ta arvab, et kahjulikud tervise, majanduse ja ühiskondlikud mõjud oleksid olnud väiksemad, kui neist oleks avalikult räägitud. Alustatud on ka ametlikku sulgemiste uurimist, kuid Sunaki sõnul võib juba praegu sulgemistest palju õppida. Kui kunagi tabab riiki uus Covid-19 tüvi või mõni uus nakkushaigus, siis võidakse taas nõuda sulgemisi. Üheks küsimuseks jääb, kuidas kaitsta tulevastes kriisides demokraatlikku järelvalveõigust. Kuidas tagada, et poliitikaid enne rakendamist põhjalikult testitakse ja uuritakse ning seda isegi siis kui valitsusele on kasulik arutelu vaigistada?
Olulise teabe varjamisele lisandus komme summutada arutelu hirmusõnumitega.
Sunaki jaoks oli selline probleem valitsuse Covidi poliitikate keskmes. Suurt osa teabest varjati. Läbi kukuti rasketele küsimustele vastamise osas, et kuhu see kõik võib välja viia? Sellele lisandus komme summutada arutelu hirmusõnumitega. Sunaki sõnul oleks tema sulgemiste ajal avalikkusega täiskasvanu kombel rääkinud.
Tõlkis Karol Kallas