Äsja läbiviidud uuring tuvastas Rooma-aegse vasknõu juures, et maapinda imbunud pestitsiidid kahjustavad arheoloogilisi leide.
Rooma vasknõu leiti 2016. aasta novembris Suurbritannias Kenti krahvkonnas 40 cm sügavuselt ühes õunaistanduses, vahendab Austria ringhääling (ORF). Leiukoht paikneb kahe tähtsa Rooma ajastust pärineva asumi vahel. Dateerimisele aitasid kaasa samast kohast leitud keraamikakillud ja mündid. Luciana da Costa Carvalho juhitud uurimisgrupp Oxfordi ülikoolist avaldas teadusajakirjas "Scientific Reports" ülevaate, mille kohaselt pärineb nõu hilisest rauaajast, kui Briti saar oli Rooma valitsemise all (43-410 p.Kr.).
Kuigi vasknõu oli iseenesest heas seisukorras, olid tema sise- ja välisküljel tugevad rohelised ja pruunid roostekogumid, mida uurimisgrupp erinevate keemiliste meetoditega analüüsis.
Metallist osade juures avastasid nad rohelises roostes kloorsubstitueeritud bensooli jälgi. Klooriühendusi on põllumajanduses kasutatavates maapindades palju, need pärinevad pestitsiididest, mis on juba aastakümneid keelatud, nagu näiteks heksakloorbensool, mis on väga püsiv keemiline ühend.
Pruunis roostes avastasid uurijad dietüültoluamiidi ehk DEET-i, mida kasutatakse tänaseni putukatõrjes, samuti näiteks sääsetõrjevahendites.
Leiukohas on alates 1936. aastast tegeletud aktiivselt põllumajandusega ja kasutatud fungitsiide, herbitsiide ja erinevaid putukatõrjeaineid. Uuring osutab, et vasknõu on kahjustatud maapinda jäänud taimekaitsevahenditest. Muud füüsilised ja keemilised mõjutajad nagu niiskus, sool, soojus, happelisus ja õhk ei jätaks nii intensiivseid kahjustusi.
Ka varasem Rootsis tehtud uuring on osutanud sellele, et erinevate kemikaalide kasutamine on hakanud arheoloogilisi leide kahjustama. Paljud leiud põllumajanduspiirkondadest on suuremate kahjustustega võrreldes samast ajastust leidudega, mis on avastatud aladelt, kus intensiivset põllumajandust pole toimunud.
Toimetas René Allik