Sallivust kui viisakat käitumist nõutakse ainult konservatiividelt. Liberaalid tohivad kõike teha ja kõike öelda, kuni roppusteni välja. Aga kui prooviks kasvõi mõnda aega seda päris võrdsust ja avatust ja päris sallivust, paneb ette Malle Pärn.
Vaatan ja mõtlen ja mitte ei saa sellest suminast enam aru
Kui prooviks kasvõi mõnda aega seda päris võrdsust ja avatust ja päris sallivust?
Mulle tundub, et paljudele noortele on meie iseseisvusaastate vasallvalitsused kasvatanud sisse alaväärsuskompleksi: et Eesti riik on üsna armetu moodustis, mis aina kõigile kummardab ja kraapsu teeb, ISE midagi olemata. Ja keelegi on noored suuresti vahetanud puuinglissi vastu, oma lastele pannakse imelikke nimesid, mida pole võimalik välja hääldada, mis tingimata peavad sisaldama võõrtähti. Absurdini välja: Cäthlyn, näiteks?
On vaja eriliselt tugevat vaimu, et sellest üle olla ja ISE julgelt eesti mees või eesti naine olla, hoolimata igasugu hullumeelsetest uuendustest ja Brüsseli ees saba liputavatest kiltritest, kubjastest, aidameestest.
Uskuda eestlase väärikusse ja väärtusse, mõista, missugune imeline ja haruldane keel meil on. Ja loodus! Tunda uhkust nende üle, kes meile oma elu hinnaga kunagi lühikeseks ajaks Eesti Wabariigi kinkisid. Sest paraku, kangelaste järeltulijad ei osanud seda väärtuslikku kingitust hoida.
Nagu praegugi. Emad ja isad seisid Balti ketis ja skandeerisid: „Eestimaa on meie kätes", aga lapsed laulavad puuinglise keeles ja häbenevad oma vanaisade talupojatarkust. Häbenevad oma kaunist ja haruldast maakeelt.
Ja veel: nagu ikka, selle alaväärsuskompleksiga kaasneb tohutu enesekesksus, et oh, mis see mulle korda läheb, mis ümberringi toimub, peaasi, et minul on mõnus ja soe. Kuidagi puberteetlik hoiak? Laseme maja maha põletada, et sooja saada?
Teatud tegelased nõuavad teistelt enda suhtes sallivust ja avatust. Nad ei nõua seda kõigilt kõigi suhtes, sest liberaal ei pea mitte konservatiivi sallima ega tema suhtes avatud olema. Progressiiv ei pea austama esiisade klassikalisi reegleid, konservatiivil ei tohi olla liberaaliga võrdseid õigusi?
Tegelikult ei nõuta meilt ju mingit sallivust. Nõutakse teatud gruppide eelistamist teistele. Ja teiste gruppide vaikivat taandumist.
Nii sallivust kui viisakat käitumist nõutakse ju AINULT konservatiividelt. Liberaalid tohivad kõike teha ja kõike öelda, kuni roppusteni välja, mitte ükski „õiguslane" ei leia nende räuskamises mitte midagi laiduväärset.
Või on see ehk allahindlus, teadmine, et nad niikuinii ei suudagi mõistlikumalt väljenduda?
Kui prooviks kasvõi mõnda aega seda päris võrdsust ja avatust ja päris sallivust? Lõpetaks kasvõi mingiks ajutiseks ajaks üksteise vihase sõimamise ja laimamise?
Annaks kasvõi katseks välja sellise seaduse (sest kirjutamata seadused enam ei näi kehtivat): kõik inimesed peavad üksteisest lugu pidama ja üksteise suhtes viisakalt käituma ja üksteist ära kuulama!
Paneme kirja üksikasjalikud viisakusreeglid, justnagu on olemas liiklusreeglid. On ju selgelt näha, et meil on kadunud igasugune käitumiskultuur. Kristlikust moraalist rääkimata. Lahmitakse ja sõimatakse neid, kes mõtlevad teistmoodi. Kui on kadunud kristlik aluspõhi, siis tuleb selle asemele ehitada midagi muud.
Või tahamegi primaatideks tagasi?
Või ei ole 21. sajandi äraprogrammeeritud egoistile enam võimalikki klassikalisi väärtusi õpetada?
Meilt nõutakse tingimusteta ALLUMIST ideoloogiale, mis on kokkuklopsitud valedest. Inimesed sunnitakse valetama. Aga selline sundus sünnitab vihkamist. See ongi see nõndanimetatud vihaõhutamine ja vihakõne. Muidugi tuleks seda ohjeldada.
Aga meil on selleks oma terminid olemas: alusetu pahatahtlik sõimamine ja laimamine. Meil ei ole vaja heaolumaailma triibulistest mänguklotsidest uut ühiskonnamudelit ehitada!
Keelame alatu laimamise ja inetu alandava üksteise sõimamise! Ja unustame ära selle lolli „vihakõne"!
Pealesunnitud ideoloogiale vastuhakkajad ei külva vihkamist, nad püüavad HOIATADA: mõtelge enne kui astute ohtliku sammu kuristiku poole. Ja kui see hoiatus ka üliemotsionaalsena välja kukub, on see ikkagi ainult hoiatus ja siiras mure oma rahva pärast. Sest kuristik on nii-nii lähedal ja tuleb aina lähemale!
Viha tekib siis, kui aina korratakse ilmselgeid rumalusi ega võeta tarkust kuulda. Inimesed ju oskavad lugeda. Enamik vähemalt. Ja näevad interneti kaudu, mis maailmas päriselt toimub. Oskavad ise mõelda, sündmustele ja tegudele hinnanguid anda.
Tark inimene selgitab kõigepealt terminid, kui ta võtab kasutusele mingid uued keelekujundid. Et neid ei oleks võimalik valesti mõista.
Nojah, tark eeldab, et ka teised võivad olla targad, juba sellepärast on tema meelest vaja mõistuslikku arutelu enne kui ühiskonnas, moraalis, üldises elukorralduses midagi olulist MUUTMA hakatakse.
Aga rumal, kes on laeva rooli juurde sattunud, ei küsi ju kaptenilt ega ammugi mitte kogenud meeskonnalt, kuhu see või teine käänak selle laeva võiks juhtida. Või kus vee all karid on. Rooli keerata on ju nii lihtne, tema meelest saab igaüks sellega hakkama. Tema igal juhul. Tagajärjed tulevad ju hiljem, ja siis saab süüdistada neid, kes tema suunavalikut püüdsid maha laita. Või hõigata: aga nemad seal teevad ju ka nii!
Aina räägitakse: Eesti on avatud riik, Tartu on avatud linn.
Kas teie perekond on avatud perekond, kas teie kodu on avatud kodu? Kas kõik, kes juhtuvad mööda minema, võivad iga hetk sisse astuda ja kasvõi sinna päriseks jääda?
Täielik „avatus", sõbrad, on väärtus ainult prostituudi ametis!
Muidugi ei nõutagi meilt täielikku avatust. Tänapäeva liberaal on äärmiselt silmakirjalik.
Avalikult ei ole meile antud mingit nimekirja, MILLE ja KELLE suhtes me peame olema avatud, aga ometi ei tohi me KÕIGE suhtes kohe mitte avatud olla. Sõnakuulmatute isemõtlejate suhtes tuleb ju olla suletud ja sallimatu! Kes ei ole, see tühistatakse ära. Nendele lööme templid peale: sallimatu, suletud!
Kuigi ka nemad sallivad neid, kes neile meeldivad ja on avatud neile, keda nad usaldavad.
Liberaalid sallivad neid, keda Brüssel käsib sallida. Eks see ole orjalik ja alandav? Sõnakuulmatuid tuleb aga endiselt reheall peksta, kuni nad alla annavad.
Ikka on tegemist ühesuunalise liikumisega. Koalitsioonipoliitikud näiteks on ju opositsiooni suhtes täiesti lukus. Ei mingit avatust! Ühtki valguskiirt ei lasta läbi! Aeg-ajalt varastavad vaid mõne opositsiooni idee ja kuulutavad selle enda omaks. Ärge neid uskuge, nad ei kavatse seda ellu viia, sest see on nende tegeliku eesmärgiga vastuolus. See on kaval trikk teie häälte väljameelitamiseks!
Ja ülimaks väärtuseks on tõstetud „sallivus", millega ju nõutakse absoluutset puutumatust ja eelistatud seisundit väljavalitud eliitgruppidele.
Tegelikult on see juba iseenesest alandav termin. Kui me ütleme millegi kohta, et seda tuleb sallida, siis kõlab sellega kaasa ju mõte: kannatame ära, ehkki see meile kellelegi ei meeldi? Oleme tolerantsed, näitame välja, et me ei põlga neid, ehkki tegelikult ikka põlgame küll.
Ja võrdne kohtlemine? Lubame kõigil elada nii, nagu nad soovivad? Kõigepealt tuleks siis ühtlustada palgad. Minister ja raamatukoguhoidja, tippjuht ja lasteaiakasvataja. Millal ma hakkan saama samapalju pensioni kui endine riigikogulane?
Ka see võrdne kohtlemine ei kehti ju konservatiivide suhtes!
Kui ikka seda maailma tahetakse muuta, siis palun, tehke seda KONKREETSELT, ärge jutustage udumuinasjutte! Ärge ometi igal sammul valetage!
Kui rumalatel inimestel pole argumente, siis hakkavad nad sõimama. Kui nende valed on juba nii läbinähtavad, et ükski mõistlik inimene neid ei usu, siis tulevadki need sildid: harimatu, emotsioonid, vandenõuteooriad, skisofreenia, rassist, homofoob, võõravihkaja, populist, äärmuslane, napakas, kitseaednik, postsovetlik saast ja nii edasi.
Ja meie "humaansus" on tagurpidi pööratud. Igasugu "humaanseid" nõudmisi esitavad peamiselt ebaausad, ebahumaansed, häbematud ja moraalitud tegelased, need, kes teiste arvel tahavad endale rohkem õigusi või soodustusi saada.
Vaidlemisel nii-öelda "igaüks oma keeles" ei ole tõesti mõtet. Arutleda tasub ikka nendega, kes neid argumente ka kuulavad, neist aru saavad, neid arvesse võtavad.
Kui keegi ainult oma mõtteid raiub, ja kõik need, kes temaga nõus ei ole, sallimatuteks, mittemõistlikeks, tagurlikeks, foobideks, madalalaubalisteks, populistideks või muudeks jubedateks -istideks tituleerib, vaat sellega ei saa olla mingit arutelu. See on pimesi tüli norimine. See on kinnisilmi rusikatega vehkimine.