Statistikaamet andis teada, et eelmise aasta neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt langes võrreldes üle-eelmise aasta sama perioodiga 4,1 protsenti. 2022. aastal tervikuna oli SKP langus 1,3 protsenti.
„Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise märke, jäi selle mõju majanduskasvule siiski eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Hinnamõjusid kõrvale jättes langesid tunduvalt nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus," märkis statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
SKP langusesse andsid panuse nii kinnisvaraalane tegevus, ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Ka sageli majanduse mootoriks olnud kutse-, teadus- ja tehnikalaane tegevus oli samuti tuntava negatiivse mõjuga.
„Kui paberil näitavad ettevõtted tugevat kasvu, on see tingitud kiirest hinnakasvust, mille mõju kõrvaldades on majanduse mahud siiski langenud," osutas Müürsepp.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on 4,1 protsendine SKP langus väga suur ja sellega on Eesti Euroopas esirinnas. Isegi Rootsi, kus on majandusolukord kehv, on majanduslangus 0,9 protsenti.
Eesti tööstuse jaoks on Nestori hinnangul murekohaks Põhjamaade kehv majandusseis. Sealne kinnisvarasektor kiratseb, mis on viinud tellimused tööstuses väga madalale. Nestori hinnangul võib Eesti ettevõtetel Skandinaavia turu taastamine võtta aega aasta-kaks.
Toimetas René Allik