Kui see karikas saab täis, siis oleme avatud mistahes rünnakutele, ka füüsilistele, sest oleme ise need uksed avanud või siis ise end maha müünud, kirjutab Objektiivi lugeja Meeli Kupper.
Enne viiendat märtsi oli mul suur lootus, et Eesti saab lõpuks vabaks. Vabaks nii ida kui ka lääne mõjust. Lootsin, et saame jumalakartliku, õiglase, targa ja julge valitsuse. Aga ei. Valimistulemus oli šokk – kõige hullem kooslus üldse, mis sai tulla. Esimene mõte oli, et kas tõesti Eesti rahva olukord on nii kehv. Iga rahvas on ju oma valitsejaid väärt. Ja iga rahva valitsus määrab ära rahva saatuse. Ja praegune valitsus on juba asunud meie rahvast, riiki ja maad hävitama.
Riigikogu istungeid jälgides, tekkis küsimus, kas meie valitsuses olevad inimesed on rumalad või on nad kurjad. Tegelikult on vastus lihtne – nad on kurjad, sest tarkuse algus on jumalakartuses.
Koalitsioon ei mõista, miks ollakse selle nn toreda seaduse vastu. Ma vastaksin miks. Sõda ei peeta ainult relvadega. Väga vale on arvata, et Ukraina sõdib meie eest. Ei sõdi. Ukraina sõdib oma sõda. Kui nad võidavad, siis see ei kaitse meie rahvast. Sest meie valitsus on asunud meie rahva kurjuse karikat täitma. Kui meie rahva kurjuse karikas saab täis, siis oleme avatud mistahes rünnakutele, ka füüsilistele, sest oleme ise need uksed avanud või siis ise end maha müünud.
Meil ei ole vaja nursipalusid ega ka soodlaid hävitada, need ei anna meie kaitsele midagi juurde. Meil pole vaja võõramaa sõdalastele sõjaväebaase ja eriti veel piiri äärde. Kes mõõga tõstab, see ka mõõga läbi hukkub. Loodan väga, et asjaolud muutuvad pea selliseks, et sisserändajad saavad oma maale tagasi pöörduda. Tahaks väga, et eestlased oleksid peaks oma maal, mitte sabaks. Ei eksisteeri nelikümmend halli varjundit, on kas must või valge. Hallid varjundid kuuluvad musta alla.
Miks on seadusega kurjuse kinnitamine eriti ohtlik? Kui üksik isik teeb kurja, siis ta vastutab selle kurja eest ise. Kui riik seadustab kurja, siis selle eest vastutab kogu rahvas.
Mis kurja me siis teeme? Meil on seadustatud laste tapmine. Kui nimetame seda ilusasti abordiks, siis selle teo sisu ei muutu. Muidugi liigituvad ka homosuhted kurjuse kategooriasse. Kuid mitte ainult. Liisa Pakosta rõõmustas selle üle, et suur progress oli ka põhjuseta abielulahutuse seadustamine. Mis see progress meile tõi – hulga katkiseid lapsi ja poolikuid, vastutustundetuid täiskasvanuid. Ja selle kohta on tehtud ka tõsiseltvõetavaid uuringuid. Abielu-välised suhted, abielu-eelsed suhted, nõrgemate hooletusse jätmine jne, jne. Me oleme selle kõigega nii harjunud, et ei mõtle tegude tagajärgedele. Üle kõige kajab reklaamis lause:,,Ma olen seda väärt!"
Euroopa ühiskond on üles ehitatud kristlikele põhiväärtustele. Nüüd on hakatud neid lammutama. Üks tark raamat ütleb, et kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
Me võtame noortelt ära positiivsed eeskujud. Me ei õpeta neid ennast austama. Vabadus ei ole see, et me teeme kõike, mida tahame. Me võime teha kõike, mida tahame, kuid kõigest ei ole meile enestele kasu. Targalt on öeldud, et vabadus on sõltumatus nii bioloogilistest tungidest ja ihadest, kui ka välisest survest.
Traditsioonilise peremudeli kaotamine ohustab rahva ja riigi püsimajäämist, sest loobutakse piibellikust Jumala-pildist ning rahvast tabab nõrkus nii moraalses, demograafilises, kui ka strateegilises plaanis otsustamatusena – need on veel ühe targa inimese mõtted, millega nõustuda.
Meie puna-fašistlik-globaalne-paabeli valitsus on asunud teostama pimeduse rünnakut meie rahva, riigi ja maa üle. Võib öelda, et nad on otseselt kuradi käsilased. Homo- ja transseadused sillutavad tee legaalsele pedofiiliale ja lastekaubandusele. Meid ei seotud mitte nn vaba ja progressiivse läänega, vaid ülemaailmse kurjuse võrgustikuga. Selle üle ei saa küll uhke olla.
USA ei tohiks juba ammu olla meile eeskujuks. Vaadake, mis toimub maailmas, avage oma silmad. Kas me peame tõesti teadlaseks Alfred Kinseyd, kes oli tegelikult USA sadomaso-pedofiil? Ta on kurja teaduse esindaja nagu Mengelgi ja paljud teised. Kas me oleme küsinud, kellele seda sõda tegelikult vaja on? Nii nagu ma enne kirjutasin, on must ja valge, hea ja kuri, elu ja surm. Ja need ei ole mitte ainult sõnakõlksud, vaid valikud.
Alavääristatakse kristlasi, kes usuvad Jumalat ja kelledel on kindlad veendumused ja tõed. Muidugi on ka kristlasi, kes on minetanud oma seisuse ja õigustavad nii enda kui ka teiste patte. Teisel pool on aga inimesed, kes muudavad patud voorusteks ja kummardavad taevaaluseid kurjuse jõude, kurja teadust ja valesid. Vaadake riigikogu istungeid, millise okultistliku tuimusega nad oma põhimõtteid kaitsevad, sest need ei ole nende põhimõtted, vaid nende isanda omad. Ühelt poolt tuimus ja samas ka vihkamine kõige ilusa ja terve suhtes. Kes kaitseb valitsuses minu südametunnistuse ja usuvabadust?
Meil on aeg rahvana meelt parandada. Väga loodan, et sellest oleks veel kasu.
Parandame meelt ja pöördume ära oma kurjadelt teedelt! Kui mitte rahvana, siis vähemalt igaüks meist eraldi saab seda teha.
Kui oled kurja teinud: hooranud, valetanud, varastanud, himustanud, liigkasu võtnud, oma positsiooni kuritarvitanud jne, siis ära seda enam tee, kahetse, heasta, palu vabandust ja sulle antakse andeks.
See on olulisim viis kaitsta meie rahvast, maad, riiki ja eelkõige muidugi iseennast ja oma peret.