Peale 7. oktoobril Iisraelis aset leidnud araablaste terrorirünnakuid selgus, et ameerika ülikoolides levib äärmuslik juudiviha, mida ülikoolide juhtkond hukka ei mõista.
Suur hulk Ameerika Ühendriikide tippülikoolide üliõpilasi pole rahul, et Iisrael võttis ette juutide massimõrva korraldanud terroriorganisatsiooni Hamas nuhtlemise. Toimunud on hulk toetusmeeleavaldusi araablastest terroristidele, mille käigus on Iisraeli võrreldud aparteheidirežiimiga, natsionaalsotsialistliku Saksamaaga, Gazat "maailma suurima koonduslaagriga" ja kutsutud üles "jõest mereni" hävitama juudiriiki. 5. detsembril andsid USA kongressi ees olukorrast aru kolme Ameerika Ühendriikide tippülikooli, Harvardi ja Pennsylvania Ülikooli (UPenn) ning Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT), juhid, vahendab AP.
Kongressi kuulamine kestis viis tundi ja keskendus suuremas osas juudivaenule. Rahvaesindajad soovisid teada, kuidas juudtide genotsiidi ja intifada õhutamine sobib ülikoolide ametlike käitumisnormidega. Ülikoolide presidendid ei mõistnud sellist käitumist isegi otseselt hukka, rõhusid sõnavabadusele ja taolise käitumise kontekstile.
Ülikoolide juhtide selline "tagasihoidlikkus" ja soovimatus araablaste terroritegusid hukka mõista tõi koheselt kaasa hukkamõistu nii vabariiklaste kui demokraatide poolelt. UPenni president Liz Magill astus ametist tagasi 9. detsembri õhtuks. Ülejäänud kahe ülikooli juhid on tänaseni ametis.
Järgnevalt on AP uudistele toetudes välja toodud, mida Gay, Magill ja MIT-i juht Sally Kornbluth täpsemalt araablaste terrorist, üliõpilaste juudivihast ja ülikoolide käitumisnormidest arvasid.
Pennsylvania Ülikooli juht Liz Magill
Vabariiklasest kongressi saadik Elise Stefanik küsis korduvalt Magillilt: "Kas ülekutsed juutide genotsiidile rikuvad UPenni sissekorra eeskirju või käitumisjuhiseid? Kas jah või ei?"
Magill keeldus sellistele küsimustele vastamast. Selle asemel selgitas ta, et ülikooli poliitikad keskenduvad asjaoludele, kas "sõnadest võivad saada teod" ja kui nii, siis seda peetakse ahistamiseks.
Kui Stefanik nõudis talt selget vastust, siis vastas Magill, et kas koolis võetakse midagi juudiviha asjus ette, "sõltub kontekstist".
Selline kontekstile osutamine sai talle saatuslikuks ja ülikooli nõukogu ning suurtoetajate nõudmiste peale astus ta tagasi.
Koos Magilliga lahkus oma kohalt UPenni nõukogu juht Scott Bok.
Harvardi juht Claudine Gay
Stefanik küsis Gay'ilt samamoodi, kas juudiviha õhutamine ja üleskutsed genotsiidile rikuvad kuidagi Harvardi Ülikooli käitumisnorme. Ta vastas sarnaselt Magillile, et kõik sõltub kontekstist ja vastavalt sellele hinnatakse, kas juutide hävitamisele üles kutsuvate üliõpilastega peab midagi ette võtma.
12. detsembril teatas Harvardi nõukogu, et selle mustanahaline naisjuht Claudine Gay jääb hoolimata kummalistest seisukohtadest ametisse.
Erinevalt Magillist asusid Gay selja taha sajad Harvardi õppejõud ja töötajad, kes nõudsid nõukogult tema ametisse jäämist ning leidsid, et ülikooli juhtimine ei tohiks sõltuda poliitilisest survest.
MIT-i juht Sally Kornbluth
Kornbluth vastas Stefaniki sarnastele küsimustele, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi käitumisnormide kohaselt peetakse üksikisikute sõnadega ründamist kiusamiseks ja ahistamiseks.
Kui Stefanik uuris, kas üleskutsed juutide genotsiidile on "kiusamine ja ahistamine", siis Kornbluth teatas, et tema ei tea, et mõni MIT-i üliõpilane oleks ülikoolilinnakus selliseid üleskutseid esitanud.
Stefanik küsis selle peale, et kas ta on kuulnud üleskutseid intifadale?
MIT-i juht vastas, et ta on kuulnud mitmesuguseid üleskutseid, mida võib sõltuvalt kontekstist pidada juudivastasteks.
Kaks päeva hiljem teatas MIT Corporationi nõukogu esimees, et Kornbluth, kes ise on juudi rahvusest, jääb ametisse.
Kuna juudi kogukonnal on Ameerika Ühendriikdies märkimisväärne mõju ja kõigi osutatud ülikoolide eelarvetes mängivad väga olulist rolli rikkad annetajad, kellest paljud on juudid, siis USA kõrghariduse juudiviha skandaal pole kaugeltki lõppenud.
Toimetas Karol Kallas