Ameerika Ühendriikide kongress algatas Joe Bideni suhtes tagandamismenetluse. Mõjukas õigusekspert Jonathan Turley annab ülevaate, milliste müütidega üritavad Bideni kaitsjad süüdistusi tõrjuda.
Allpool on välja toodud kolm keskset müüti, mida Joe Bideni toetajad tema tagandamise tõrjumiseks korrutavad. Neid valelikke jutupunkte korrutab lisaks lakkamatult korporatiivne meedia ja seda hoolimata juriidilise ning tõigalise tõestusmaterjali puudusest. Tasakaalustatud arutelu huvides selgitatakse järgnevalt, miks Bideni kaitsjate argumendid on meelepettus.
Ameerika Ühendriikide kongress alustas Joe Bideni kahtlustäratava tegevuse uurimist. Uurimise eesmärgiks on välja selgitada, kas teda saatvatel korruptsioonikahtlustel on tõepõhi all ja kas ta on süütegude pärast väärt tagandamist. Tegemist on tõsise arenguga ja Washingtoni nomenklatuuri meeleheide ning Bidenite korruptsiooni eitamine on võtnud pea hüsteeria mõõtmed.
Vaatamata tõigale, et korrumpeerunud Bideni suguvõsa mõjuvõimuga kauplemise miljonitesse dollaritesse küündiva äri kohta on kogutud külluslikult tõendeid, ei hääletanud mitte ükski demokraadist saadik tagandamisuurimise alustamise poolt.
Ligi 70 protsenti valijatest ja 40 protsenti demokraatidest usub, et Joe Biden on käitunud ebaseaduslikult või ebaeetiliselt elik teinud mõlemat.
Kuid kõik demokraadid hääletasid uurimise peatamise poolt.
Isegi tänasel pimestavalt erapoolikul ajal pole sellisele käitumisele kerge leida mõistuspäraseid selgitusi.
Viimane on põhjus, miks demokraadid kordavad kapitooliumimäel mantrana kolme müüti.
Nad jätkavad nende müütide kordamist tõenäoliselt ka ajal kui kongress hakkab ära kuulama asjasse puutuvate isikute tunnistusi.
Kui ma andsin mõned kuud tagasi tunnistusi Joe Bideni esimese tagandamisuurimise ajal, ma nentisin, et vajalikud kriteeriumid tema tagandamisuurimise alustamiseks on täidetud, kuna tõestatud on suured väljamaksed ja saanud selgeks, et Joe Biden on varem teemast rääkides valetanud.
Minu hinnangul on võimalik, juhul kui kongressil õnnestub kesksed faktid ära tõestada, esitada Joe Bideni vastu vähemalt neli tagandamisväärset süüdistust.
See ongi uurimise eesmärk: mitte tagandamine ise, vaid vastused küsimustele. See on põhjus, miks ma soovitasin kongressil hääletada tagandamise uurimise poolt.
Esmalt tuleb selleks välistada kolm müüti.
Esimene müüt: Joe Biden ei saanud mõjuvõimuga kauplemisest kasu
Peale korporatiivse meedia ja demokraatide kõnealuse skandaali aastaid kestnud lämmatamist tunnistavad täna isegi mõned demokraadid, et Hunter Biden ja tema onud kauplesid mõjuvõimuga.
Ameerika Ühendriigid on aastaid olnud sellise väga tavalise korruptsiooni tõkestamise püüdlustega maailmas esirinnas.
Bideni äripartnerid kinnitasid hiljuti kongressi ees tunnistusi andes, et nad müüsid "Bideni kaubamärki" ja Joe Biden suhtles telefoni teel ning kohtus isiklikult Hunter Bideni äripartneritega.
Viimasel ajal on kaitsjad esitanud arutluskäigu, et kuigi Joe Bideni pereliikmed võisid teenida mõjuvõimuga kauplemisest miljoneid dollareid, siis pole mingisuguseid tõendeid, et Joe Biden, erinevalt tema vendadest, lastest ja lastelastest, sellest ise kasu sai.
Sellised jutupunktid on otsene vale, mida korrutatakse hoolimata asjaolust, et kohus on päris kriminaalasjades sellise väite korduvalt tühisena tagasi lükanud.
Kohus käsitleb makseid lastele ja teistele pereliikmetele üldjuhul kostja kasuna ja sama kehtib ka tagandamise puhul.
Ma olin viimase juriidilise tagandamisprotsessi ajal senati juhtiv nõunik (advokaat). Minu kliendiks oli kohtunik G. Thomas Porteus, kelle kongress tagandas muuhulgas asjaolude tõttu, et tema lastele jagati erinevaid hüvesid, sealhulgas kingitusi pulmadeks.
Müüt kaks: Probleem on Hunter Bideni narkosõltuvuses, mitte tema tegudes
Demokraadid väidavad jätkuvalt, et keeruka ülesehitusega, miljonite dollarite mahus toimunud mõjuvõimuga kauplemise äri oli narkosõltlasest Hunteri aastatepikkuse mäluaugu juhuslik kõrvalsaadus.
Selline väide töötab ilmselgelt nii tema kahjuks kui kasuks.
Kui Hunter isegi oli sõltlane, keda huvitas ainult järgmine narkolaks, siis see ainult juhib rohkem tähelepanu tõigale, et välismaalastest isikud andsid talle miljoneid dollareid eesmärgiga pääseda tema isa jutule, mitte Hunteri enda nõuannete või ekspertarvamuse eest.
Hunteri enda kaitsjad on seadnud sellise väite tõepärasuse kahtluse alla tema tulirelva ebaseaduslikku käitlemist puudutavas kohtuasjas. kui nad väitsid, et Hunter sai oma sõltuvusest üle just ajaks kui ta kirjutas alla relvaostuankeedile.
Suur osa tema väärast käitumisest leidis aset ajal kui Hunter, nagu väidavad tema advokaadid, oli äkisti saanud vastutustundlikuks ja jõudnud selge mõistuseni.
Kogutud tõendid lükkavad ümber väited, nagu Hunter ei vastutaks nende rahaülekannete eest ja tal poleks midagi tegemist mõjuvõimuga kauplemisega.
Tõendid näitavad teadlikku ja organiseeritud tegevust, milles osalesid tema onud ja mõnel juhul tema isa.
Üritus kujutada Hunterit igast võimalikust kohast raha kokku kraapiva narkarina ei käi tõestusmaterjaliga kokku. Ta lendas ringi mööda maailma, kohtus korrumpeerunud isikutega ning teenis selle käigus miljoneid dollareid.
Kolmas müüt: maksed on seotud Hunteri džiibiga
Viimane müüt on eriti nürimeelne.
Kongressi järelvalvekomisjon avalikustas tõendid, milles on näha, et Hunter Biden tegi oma ettevõtete kontodelt isale rahaülekandeid.
Komisjoni sõnul näitavad need ülekanded, et neid ettevõtete kontosid kasutati isiklikuks otstarbeks ja aset leidis [era ja äri] rahade segamini ajamine.
Demokraadid ja koporatiivne meedia käivitasid peale osutatud tõikade avalikustamist teabekampaania, nagu oleks Hunter väidetavalt maksnud isale tagasi džiibi ostmiseks antud laenu.
Kongressi demokraadid rääkisid järelvalvekomisjonile, et tegemist oli ainult "isaliku armastusega" ja midagi tagandamisväärset neis ülekannetes ei ole.
Tegemist on küünilise operatsiooniga, milles keskendudes mõnele tuhandele dollarile (4000+$) üritatakse juhtida tähelepanu kõrvale miljonitelt dollaritelt, mille liikumise Bidenite taskusse on komisjon kuid kestnud uurimise käigus paljastanud.
Järelvalvekomisjoni demokraatidest liikmed üritavad jätta mulje, nagu terve tagandamisprotsessi sisuks oleks ainult mõned kummalised tagasimaksed ühe auto eest. See ei ole nii.
Nõndanimetatud autovõla tasumised on ainult mõned kümnetest ülekannetest, mida Hunter tegi oma pereliikmetele.
Asja sisu on, et nimetatud maksed võisid olla Joe Bideni osa tema toetusel toimunud mõjuvõimuga kauplemiselt teenitud tulust.
Dollarid ei haise. Osutatud arvetel olevat raha kasutati isiklike kulude katmiseks, sealhulgas Hunteri isale maksete tegemiseks.
Samuti on näha, kuidas Joe Biden võis saada kasu tema pereliikmetele makstud miljonitest dollaritest ja seda isegi ilma, et otse talle oleks midagi laekunud.
Küsimus on, kas Joe Biden teadis nendest maksetest ja kas ta oli selles äris osaline – mitte kas ja kui palju talle maksti.
See on küll pettumust valmistav, kuid mitte kuidagi üllatav, et mitte ükski demokraat sellise korruptsiooni kohta midagi teada ei taha.
Kuid Joe Biden seisab nüüd silmitsi tagandamisprotsessi uurimisega, mis lõpuks nõuab neile küsimustele vastuseid. Bidenite perekonna mõjuvõimuga kauplemist varjata üritavad müüdid selleks ei sobi.
Tõlkis Karol Kallas