Mitmes Jaapani teadus- ja meditsiiniasutuses läbi viidud uuringud näitavad, et modRNA-ga süstitud doonorite vere patsientidele ülekandmise järel võivad viimastel tekkida tõsised terviseprobleemid.
Covid-19 pandeemia ajal võeti esimest korda nakatumise, sümptomiteta ja haigusnähtudega haiguse, raske haiguse, haiglasse sattumise ja surma vältimise ettekäändel massiliselt kasutusele modifitseeritud RNA (modRNA) geenitehnoloogial põhinevad "vaktsiinid". Jaapani teadlaste läbi viidud uuringus tuvastati, et modRNA-ga süstitud inimestelt pärit vereülekannetega kaasnevad märkimisväärsed terviseriskid, vahendab terviseuudiste portaal Thailand Medical News.
Mis on geneetilised vaktsiinid ja kuidas need toimivad?
Geneetilised vaktsiinid, mille hulka kuuluvad modRNA süstiained, arendasid ametlike andmete kohaselt välja maailma suurimad ravimiettevõtted, nagu näiteks Pfizer/BioNTech ja Moderna. modRNA vaktsiinide toime jõustub geneetlise materjali poolt viiruse antigeenide, nagu näiteks SARS-CoV-2 ogavalk, kodeerimise kaudu peremeesorganismi rakkudesse. Selline kodeerimine käivitab immuunvastuse, mis valmistab keha väidetavalt ette viirusega kokku puutudes selle äratundmiseks ja sellega võitlemiseks. Kuigi massilise süstimise alguses kinnitati, et modRNA ained on ohutud ja tõhusad, on tänaseks kogunenud märkimisväärsel hulgal andmeid, mis osutavad nende kasutamisega seotud võimalikele riskidele. Riskide seas tuuakse iseäranis välja trombootilised ja südame-veresoonkonna tüsistused ning süsteemsed elunditega seotud häired.
Ohud, mis varitsevad inimesi, kellele kantakse üle geneetiliste vaktsiinidega süstitud inimeste verd
Asahikawa Meditsiiniülikooli, Tokyo Meditsiiniülikooli Haigla, MCL Corporationi, Okamura Mälestushaigla, Tokyo Teadusülikooli ja Kokoro Medical Corporationi teadlaste, arstide ning ekspertide läbi viidud uuringus tuuakse esile võimalikud riskid, mis võivad kaasneda modRNA-ga süstitud inimeste vere üle kandmisega:
- Verehälbed: uuringute käigus on geenivaktsiiniga süstitud inimestel tuvastatud trombotsütopeenia, trombootiliste tüsistuste ja ebaloomulik punaste vereliblede morfoloogia. modRNA-ga süstitud inimeste vereproovide uurimine paljastas anomaaliaid, mis osutavad võimalikule ogavalkude ja vaktsiinikomponentide mürgisusele.
- Immuunsüsteemi hälbed: geneetilised vaktsiinid võivad tuua kaasa immuunsusega seotud probleemid, sealhulgas imuunmälupildi (immune imprint), antikehadest tingitud viiruse võimendumise (ADE) ja immunoglobuliini klassivahetuse muutused. Sellised nähtumused mõjutavad immuunsüsteemi vastust järgnevatele nakatumistele, mis võib tähendada, et organism ei oska teatud haigusidudele reageerida (nt toodab haigestumisse mitte puutuva haigustüve antigeene) või tekivad autoimmuunsuse reaktsioonid.
- Närvisüsteemi tüsistused: järjest suurem hulk tõestusmaterjali osutab võimalusele, et geneetiliste vaktsiinide toodetud ogavalgul on närvimürgi tunnused ja see võib läbida vere-aju tõkendi (tungida verest ajju). Selline areng omakorda võib osutada, et modRNA süsti saanud inimest võivad tabada närvisüsteemi probleemid ja vajalik on põhjalik probleemi uurimine.
Probleemi lahendamise meetmed ja ettepanekud
Teadlased soovitavad põhjalikult uurida modRNA süstitud doonorite verest tehtud tooteid ja selgitada välja, kas neist leiab ogavalke, vaktsiiniaineid, immuunmarkereid ja võimalikke osutusi närvimürkidele, mis võivad põhjustada tervisele ohtlikke kaasnähte.
Teisena soovitatakse modRNA süstitud doonorid, nende vere kogumine ja kasutamine allutada eraldi juhistele ning järelvalvele.
Kolmandaks rõhutatakse, et läbi tuleb viia geenivaktsiinidega süstitud inimeste veredoonorina kasutamise pikaajalised uuringud.
Neljandana soovitatakse teavitada nii arste kui avalikkust ning geenivaktsiinide võimalike kasude ja kahjude kohta kõik ära rääkida.
Viiendaks tuleks teadlaste sõnul kehtestada seadused, mis kohustaks rahvatervisetööstust märgistama eraldi geenivaktsiinidega süstitud ja puhta vere ning andma verd vajavatele inimestele õiguse keelduda esimesest või teisest.
Uuringu kokkuvõttes nendivad modRNA vereülekannete teemat uurinud teadlased, et sellega kaasnevad riskid on märkimisväärsed.
Toimetas Karol Kallas