Hea on olla vaba mees kasvõi sellepärast, et saan kirjutada sõltumatu meediakanali vahendusel taolisi lugusid, nagu see siin, tõdeb sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kui ma oleksin peavoolumeedia lakei, peaksin ma oma kohuseks ülistada vastselt pukki pandud järjekordset libersotside valitsust. Ma ei oleks kiidusõnadega kitsi ja rahvas saaks eestikeelsest peavoolumeediast lugeda kiidusõnu meie „lõpmatult targa ja pädeva" ning kangelaslikult kõikide raskuste kiuste hakkamasaava valitsuse aadressil.
Ma kiidaks taevani Pakosta „teravat mõistust" ja „välist sära". Ma kirjutaks pikalt ja värvikalt sellest, et siseminister ei ole laita mees ja ülistaks eestlasi eriliselt armastava haridusministri sisemist soojust, millega saaks raskel talvisel kütteperioodil kütta ära pool Eestimaast.
Ma avaks lugejatele muidu nii tagasihoidliku tervishoiuministri sisemise ilu ja tõestaksin veenvalt, et uue rahandusministri valitsusse laskmine ei ole mitte viga, vaid ainus võimalus päästa meie uppuv rahandus ilmselgest hukust. Kui ikka tubli triatlonist ratta sadula selga hüppab ja siis pedaalile tuld annab, ei saa temale järele isegi legendaarne kauboi Kiire Bill.
Vot selliste vaprate meeste ja naistega läheb Eestimaa vastu uutele väljakutsetele. Mitte kiirabi väljakutsetele, vaid „helge tuleviku" väljakutsetele.
Ma kirjutaks põhjalikult lahti, et Eestil on väga vaja kliimaministrit ning digiministrit, kes seob digimaailma põhjatud võimalused juriidika piiramatute avarustega ja siis võib Eesti lennata tohutul kiirusel taikoses koos Hiina taikonautidega edasi ja tagasi, nagu kunagi Valkla laagri noored pioneerid.
Kultuuriminister Eesti Vabariigis on täiesti võrreldav Tšehhi mereministriga, juhul kui seal oleks selline ministeerium. Justiitsminister oleks mul kirjutatud sama võimsaks nagu Kreeka välisluure juht ja meie kaitseminister oleks mul kiita saanud tohutu ja ennastületava õhinapõhisuse jätkusuutliku kandjana.
„Ostan miini, ostan kaks – elu läheb paremaks". Kindlam, kuivem ja uhkem tunne hakkab kohe, kui mõtelda sellest, et meie kaitseministri rakkus pihkudega kätes on meie julgeoleku võtmed. Kindlates kätes Eesti.
No peaministrist kirjutaks ma loomulikult palju rohkem kui teistest ministritest, sest rahvas peab teadma oma kangelasi, teadma ja hindama. Peaminister teab iga asja tegelikku hinda, sest tema karjäär algas raha kilekotistatult kandmisega sealt, kust vaja, sinna, kuhu tarvis. Kui teod on mustad, siis kampsun olgu valge.
Seda valgendamise kunsti valdab uus peaminister väga hästi.
Kui mõni minister kiitmata jäi, pole ka viga, sest peavoolumeedia täiendaks minu lüngad ära nii, et iga poliitiliselt õigesti mõtlev inimene saaks aru, et lugu on tervikuna õigetel rööbastel.
Riigikogu uus juhatus saaks loomulikult samuti oma osa kiidulaulust. Kui asja kallal on ikka sellised oma ala meistrid nagu Lauri Hussar ja Indrek Tarand, siis „hoidke aisad" kõik riigikogu saalis viibijad. Isegi Juku ja Kalle Raidid ei pea enam vaeva nägema, et praeguse riigikogu koosseisu liikmeid hirmutada. Lisaks veel tubli parteilane Kivimägi Pärnust, kelle pilgu eest ei pääse üksi riigikogu liige ja kes tulistab kohe, kui seda tingib olukord, oma lõugade vahele monteeritud snaiperpüssist ning rahu riigikogu töös saab olema tagatud igal ajal – öösel ja päeval.
Kõike seda ma kirjutaks, kui ma oleksin peavoolumeedia neeger.
Aga ma ei ole peavoolu neeger. Ma ei ole üldse neeger. Ma olen valge mees ja ikka veel suhteliselt vaba. Sõltun ma ainult õhurõhust, maa külgetõmbejõust ja füüsikaseadustest. Muust enam eriti mitte. Uuele valitsusele ütlen ma vaba mehena vaid ühte: õppige selgeks uus tantsukava, seda võib teil elus veel vaja minna!
Hea on olla vaba mees kasvõi sellepärast, et saan kirjutada sõltumatu meediakanali vahendusel taolisi lugusid.
Huvi sellise meedia suhtes on küllalt suur ja enne, kui meil topitakse suu täis mulda (raha meile suhu toppida ja sellega vaikima sundida süvariik ei suuda), lõbustame me inimesi oma vaba arvamuse vaba avaldamisega.
Lugege meie mõtteid ja kuulake meie arvamusi nii sõnas kui pildis seni, kuni meid pole surutud tsensuuriahelatega põranda alla. Mõte on vaba – Die Gedanken sind frei.