Ameerika Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskused korraldavad teadusuuringu, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas vaktsineerimise ja autismi vahel võib olla mingisugune seos.
Ameerika Ühendriikide tervise- ja sotsiaalministri Robert F. Kennedy Jr., kellele haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) alluvad, kriitikud nii teadusvallast kui ravimitööstusest osutavad "üksmeelsusele", et autismi ning vaktsiinide vahel pole seoseid. Samas väidab Kennedy, et mitte ühegi 72 vaktsiini, millega Ameerika Ühendriikide lapsi peab enne suureks saamist süstima, turvalisust pole mitte kunagi korralikult platseeboga võrreldes uuritud, nagu pole ka vaadeldud nende ainete viie- ja kümne aasta mõjusid, vahendab National Pulse.
Samuti on puudulikud vaktsiinide turvalisuse uuringud paljudes teistes valdkondades. Näiteks maarjast – alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraati – kasutatakse paljudes vaktsiindes tänaseks ligi sada aastat tugevdusainena, mis suurendab keha immuunvastust kaitsepookimisele. Teisalt 2011. aastal avaldatud teadustöös osutatakse, et "meditsiiniteaduse arusaamine [alumiiniumi ühendite] toimimise mehhanismidest on tänaseni märkimisväärselt nõder".
Samas teadustöös kirjutatakse, et "eksperimentaalsed uuringud osutavad selgelt, et alumiiniumipõhistel tugevdusainetel on võimekus tekitada tõsiseid immunoloogilisi häireid" ja "alumiiniumipõhiste tugevdusainetega kaasneb autoimmuunsuse, pikaajaline ajupõletiku ning sellega seotud neuroloogiliste tüsistuste risk".
Selle üle, et alumiinium on närvimürk, samas ei vaielda.
2023. aastal üllitasid Ameerika Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) uuringu, millest selgub, et ühel lapsest 36-st on autism. 1970. aastal oli see vahekord 1:10 000 kohta.
Nii Kennedy kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ei ole vaktsiinivastased, kuid mõlemad soovivad üle vaadata senised vaktsineerimisprogrammid ja süstitavate ainete inimsõbralikkuse.
Toimetas Karol Kallas