Euroopa Inimõiguste Kohus on ületanud mõistuspärased volipiirid ja järjest kõvemini kostavad selle taltsutamist nõudvad hääled. Üheks viimaseks nende seast on Briti peaminister Keir Starmer, kirjutab Politico.
Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) reformimise soovi juurpõhjus on massisisseränne ja EIK-i suurt asendamist soodustavad seisukohad. Kui inimesel õnnestub kord mõnda Euroopa riiki jõuda, siis tänu MTÜ-tööstusele ja EIK-ile on teda praktiliselt võimatu koju tagasi saata, olgu tegemist nii jubeda kurjategijaga kui tahes.
Kuigi Starmeri juhitud Tööpartei võitis 2024. aasta suvised Ühendkuningriigi üldvalimised, on partei toetus peale seda veerenud ainult allamäge. Kõigi muude probleemide kõrval on üheks toetuse kaotuse põhjuseks massisisseränne.
Leiboristide põhikonkurendid Reformipartei ja Toorid lubavad mõlemad kas Ühendkuningriigid EIK-ist välja tõsta elik korraldada sinna kuulumise teemaline referendum. Starmeri, kes ise on pikka aega teeninud leiba inimõiguste juristina, EIK-i volipiiride ümberkorraldamise kavatsuse taga on soov ennetada kahe konkurendi uusliberaalset maailmakorda ähvardavaid algatusi ning vältida "järgmise Brexiti" toimumist.
Esimeses järjekorras soovib Briti valitsus piirata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 8. artikli (õigus pereelule) EIK-i poolse tõlgendamise ulatust, mida "inimõiguslased" ja välismaised kurjategijad kasutavad väljasaatmise välistamise põhjendusena.
EIK-i voli ulatuse ülevaatamist näeb "uusliberaalne maailmakord" samas "saatanale sõrme andmisena" ja selle voli piiramist vastustavad nii EIK ise kui Euroopa Nõukogu.
Briti ühiskonna massisisserände ja sellega seotud õuduste teemaline pahameel ainult suureneb ning kuna Ühendkuningriigis pole e-hääletamist, siis kõik poliitikud peavad vähemalt mingis osas arvestama valijate tahtega.
Järgmised korrapärased üldvalimised toimuvad Ühendkuningriigis 2028. aastal. Samas ajab riigis üks kriis ja skandaal taga teist ning koos valitsuse toetuse vähenemisega pole võimatud ka erakorralised valimised.
Euroopa inimõiguste konventsiooniga on tänaseks ühinenud, ehk alluvad EIK-ile, 47 riiki.
EIK-i voli piiramist sisserändajate väljasaatmise vallas nõuavad samuti üheksa riiki eesotsas Taani ja Itaaliaga.
Toimetas Karol Kallas