Euroopa Liidu Kohtu kaks esimesel augustil langetatud otsust suurendavad märkimisväärselt sisserändajate õiguseid ja piiravad Euroopa Liidu liiduvabariikide voli kaitsta riigipiire.
Esimesel augustil langetatud otsuses leidis Euroopa Liidu Kohus, et ühtegi riiki ei tohi määrata "turvaliseks lähteriigiks" juhul kui selle riigi kogu elanikkonna olukorda ei saa pidada turvaliseks. Selle otsusega tühistati liiduvabariikide poolt kehtestatud turvaliste riikide loend, mille kuidagi Euroopasse jõudnud asukad võib kiirkorras koju tagasi saata, vahendab Brussels Signal.
Kohtu hinnangul on Euroopa Liidu seadused sellised, et riiki ei saa nimetada turvaliseks kui selle kõigi elanikkonnagruppide kaitse ei vasta teatud standarditele. Antud otsusega võeti liiduvabariikidelt ja Euroopa Kohtu ülimust tunnistavatelt riikidelt õigus asüülitaotlejaid kiirkorras piirilt tagasi saata kui need on pärit turvalistest riikidest.
Itaalia on vastavalt EL asüülimäärusele 2013/32/EU kasutanud alates 2024. aasta oktoobrist õigust turvalistest riikidest pärit inimesi kiirkorras piirilt tagasi saata.
Kaks Bangladeshi päritolu sisserändajat päästeti Vahemerelt ja nad toimetati Albaanias asuvatesse väljasaatmiskeskustesse. Nende asüülitatotlus lükati kiirkorras tagasi, kuna Bangladesh on turvaline päritoluriik.
Bangladeshlased kaebasid otsuse kohtusse ja Rooma kohus palus selgitust Euroopa Liidu Kohtult. Viimane leidis, et kuna Bangladeshi turvalisust pole võimalik tõestada, siis riigi turvalisena määratlemine pole õigustatud. Edaspidi tohivad liiduvabariigid inimese päritolumaa liigitada turvaliseks ainult juhul kui antud riigi kohta on korraldatud vastav põhjalik juriidiline analüüs ja hilisemate kohtuotsuste tarbeks on olemas kõik turvalisust tõestavad andmed.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni nimetas otsust "üllatavaks" ja kohtu poolt poliitiliseks Itaalia siseasjadesse sekkumiseks.
Valitsuspartei Fratelli d'Italia asejuht Sara Kelany sõnul on kohtu otsus "demokraatiavaenulik absurdsus, millega riskitakse tõkestada kogu Euroopa Liidu inimeste kodumaale tagasi saatmise (repatrieerimise) süsteem".
Lega pareti juht Matteo Salvini sõnul on otsus "skandaalne", kuna võtab riikidelt õiguse kontrollida oma piire ja võidelda inimkaubandusega.
Teises 1. augustil langetatud otsuses määrab kohus, et hoolimata asjaoludest kui palju sisserändajaid mingil hetkel riiki saabub, kui suure kriisiga on tegemist ja kui piiratud on riigi vahendid, tuleb sisserändajatele tagada peavari ja rahuldada nende esmavajadused.
Antud kohtuasi sai alguse Iirimaalt, kus Afganistani ja India päritolu sisserändajad pidid mitu nädalat saama hakkama ilma riigi poolt antud elukohata. Kuigi Iiri riik andis neile 25-eurose vautšeri, ei pakkunud see sisserändajatele elukohta, kuna vastuvõtukeskustes polnud ruumi. Iiri valitsus tunnistas, et sisserändajatele elukoha mittetagamine käib Euroopa Liidu seaduste vastu, kuid peab olukorda force majeure'iks.
Sisserändajad pidid mitu nädalat magama tänaval ja taluma muid raskusi. Nende kaasus jõudis Iirimaa ülemkohtusse, mis küsis Euroopa Liidu Kohtu seisukohta
Euroopa Liidu Kohus leidis, et riik, kuhu sisserändajad on jõudnud, peab kõigile asüülitaoteljatele tagama nõuetekohased elutingimused, sealhugas elukoha, toidu ja tervisehoiu. Liiduvabariike ei vabasta sellisest kohustusest isegi kriisiolukord.
Antud otsusega tagas Euroopa Liidu Kohus sisserändajatele rohkem õiguseid kui neid on näiteks keerulises olukorras iiri kodakondsetel.
Toimetas Karol Kallas