Zelenskõi poliitiliste esinemiste laad eristub diplomaatias tavaks olevast stiilist silmatorkavalt isegi nüüdismaailmas, kus jõhkrus on muutunud vaat et igapäevaseks. Ta toorelt nõudlik toon mõjub enamusele üllatavalt ja enamasti ka vastumeelselt, tõdeb Ungari poliitikavaatleja Lajos Orosz Ungari ja Ukraina suhteid käsitlevas ülevaateloos Objektiivile.

Eellugu

Euroopa Liidu (lüh. EL) praegune juhtkond sooviks sõdiva Ukraina võtta kiirmenetluse abil EL-i liikmeks. See on vastuvõetamatu, kuna sõdivat riiki ei tohi EL-i võtta. Liikmeksvõtt käib kindla korra järgi, mida tuleb järgida kõigil. 

Ungari suhtumine on ühene: sõdivat riiki liikmeks ei tohi võtta, igal liikmeks saada soovijal tuleb läbida kõik asjaomased vastuvõtujärgud. Selline on Ungari valitsuse selge seisukoht, sel on Ungari ühiskonna enamuse kindel toetus.

Ungaris toimus tänavu aprillist kuni 20. juunini üleriiklik arvamusküsitlus, mille käigus sai kirja teel ja interneti teel vastata järgmisele Ungari valitsuse esitatud küsimusele: „Kas toetate Ukraina saamist Euroopa Liidu liikmeks?" Ja vastusevariandid: JAH/EI. Valitsus korraldas selle küsitluse selleks, et saada elanikkonnalt võimalikult ulatuslik volitus esindada Ungarit arutelul Ukraina vastuvõtmise üle. 

Zelenskõi ähvardab Ungarit

„Viktor tegi saatusliku vea. /–/ Ta poliitika on kahjuks Ukraina-vaenulik. Ja Euroopa-vaenulik. Ta kasutab Ukraina sõda ära oma sisepoliitikas, tahab sellest lõigata kasu valimistel. Alatu käitumisviis," ütles Volodõmõr Zelenskõi Ungari internetiväljaandele „Válasz Online" Viktor Orbáni kohta. 

Presidendihärra Zelenskõi heidab ette sedagi, et Viktor Orbánil on Vladimir Putiniga head suhted: „Seeläbi, et ta meid ei toeta, osutab teene Putinile. Seepärast ütlesingi, et Viktor teeb ränga, saatusliku vea."

Miks peaks Ungari valima poole mingis tehislikku päritolu, välismaalt esilekutsutud, arutus vennatapusõjas? Ja kui me ei samastugi Ukraina arvamusega täiel määral, siis kust võtab presidendihärra üldse selle järelduse, et ungarlaste ametlik poliitika on Ukraina-vaenulik? Siit kumab vastu vana kommunistlik loogika: „Kes pole täielikult meie poolt, see on meie vastu."

„Aga miks ta kasutab minu plakatit oma valimisvõitluses? Mina pole selleks oma heakskiitu andnud! Olen teise riigi president. Temast on kohatu kasutada mind ära oma sisepoliitikas. Orbáni kujutavaid plakateid ju ometi pole teistes riikides. Sest see oleks ebaeetiline," ütles Zelenski. 

Oma ametisse saades soostus president ka olema avalikkuse tähelepanu all. Ungari valitsus ei kasuta Zelenskõi pilti selleks, et sekkuda Ukraina valimistesse, vaid kasutab selleks, et kaitsta Ungarit vastutustundetu otsuse eest, mis seostub Ukrainaga – riigiga, mille juhiks ja seeläbi ka esindusnäoks presidendihärra ju on. Selles pole midagi solvavat, kui ta pilti kasutatakse ta riigi tuvastamiseks, ka siis mitte, kui tegu on mittenõustuva sõnumiga. 

Ukrainlased paigutasid Taga-Karpaatiasse teede äärde ungarivastaseid plakateid, millel süüdistasid kohalike ungarlaste esindajaid separatismis. Mõistagi alusetult. Tegu on kohaliku ungarlaskonna esindajatega. Ega nemadki andnud sellele oma heakskiitu, et nende nimesid plakatil kasutataks, pealegi mitte lihtsalt viitena, vaid alandavas stiilis. 

15. märts 2017. „Karpatska Sõtš" korraldas Ungvári (idaslaavipäraselt: Užgorodi. – Tõlk.) linnas ungarivastase rongkäigu. „Võõramaalane, tao endale pähe: siin on peremeheks ukrainlane!" skandeerisid seal oma nägu varjavad – maski taha pugevad – mässumeelsed natsionalistid. Alandasid seal ungarlasi, kelle esivanemad on elanud Taga-Karpaatias juba 1100 aastat, s.t. kes on põliselanikud.

Munkácsi (idaslaavipäraselt: Mukatševo. – Tõlk.) linnas tõugati 2022. aasta oktoobris linnusemüürilt barbaarsel viisil maha iidne ungari sümbol – turuli-nimelise linnu kuju.

Taga-Karpaatia ungarlastel ei lasta kasutada ungari keelt, neilt oodatakse koguni seda, et nad suhtleks omavahel ukraina keeles, kui nad pole parajasti koduseinte vahel.

Selle valguses küsin: kes siis ikkagi on tegelik vihkaja? Kui lähtuda Zelenskõi loogikast, siis kui kaks rahvast omavahel sõdib, tuleks kõigil teistel valida pool ja sekkuda. Või kui kõrtsis käib kaklus, siis selle asemel, et kaklejaid rahustada, tuleks ülejäänud kõrtsikülalistel sekkuda kaklusse emmal-kummal poolel. Meie hinnangul muutuks kaklus sellest ainult veelgi suuremaks. 

Ja teiseks: meil pole mingeid probleeme ei ukraina ega vene rahvaga. Meil on probleeme Ukraina juhtkonnaga, kuid sellest ei tulene veel, nagu oleksime Venemaa liitlased. Meil on esindada oma huvid, sooviksime olla heas läbisaamises igaühega, me ei taha toppida oma nina teiste vaidlustesse, eriti veel teiste sõdadesse. 

Zelenskõi ähvardab ka väidetava spionaažijuhtumi alusel

Ukraina valitsus süüdistas Ungarit ühes spionaažijuhtumis. Zelenskõi ütles sellega seoses järgmist: „Ma ei taha kedagi ähvardada, aga meil on tõesti kõik olemas. Sealhulgas ka see, kuidas KNBSZ oma agendile maksis. Meil on kõik dokumenteeritud. Ungari võrgustikku loodi alates 2021. aastast ning sõjalise iseloomuga küsimusi esitati aastail 2024–2025." 

Kui ta ei sooviks kedagi ähvardada, milleks siis sellele üldse vihjab? Kui salakuulamine tõepoolest leidiski aset, siis mis on selles nii erilist? Kui me naabriks on riik, mille juhtkond on meie suhtes vaenulik ja salatsev, siis on täiesti loomulik, et proovime ta kohta koguda usaldusväärset teavet. Viga oleks seda hoopis mitte koguda. 

Muide, selliseid asju pole kombeks suure kella külge panna, vaid need aetakse korda taustal, diplomaatiliste kanalite kaudu. Aga nagu teada, pole Zelenskõi tuntud just aumeeste kokkuleppe järgijana. 

Vastusammuna vahistas mäletatavasti Ungari Terroritõrje Keskus (ung. k. lüh. TEK) silmapaistva haarangu käigus Budapesti kesklinnas ühe Ukraina salakuulaja, keda oli väidetavalt jälgitud juba kuid, ja saatis tolle Ungarist välja veel samal päeval. 

Budapestis vahistati pommiähvarduse tegemises kahtlustatav 16-aastane Ukraina põgenik

Ühe hiljutise uudise teatel sai kaheksa Budapesti kooli pommiähvarduse ühelt 16-aastaselt noorukilt, kes on pärit Ukrainast ja elab Ungaris sõjapõgenikuna. Tänamaks oma vastuvõtja-riiki, asuski nooruk atentaate kavandama.  Meie püüdsime teda aidata, tema aga sai meile hoopis pahaseks, et me Ukrainale relvaabi ei anna. See on Ukraina tehtava vihkamiskampaania tagajärg.  

Aidata saab mitmel moel, mitte üksnes relvadega. Anname ulualust Ukraina põgenikele, hoolitseme edasirändajategi eest. Ungarisse jäänutele tagame emakeelse õppe, anname ravikindlustuse, aitame neil leida tööd. Haavatud Ukraina sõdureid ravitakse Budapestis asuvas Sõjaväehaiglas. Ukraina saab naftat, gaasi ja elektrit peamiselt meilt ja Slovakkialt. 

Me võiks lõpetada abi Ukrainale kas või vastusammuna ta käitumisele Taga-Karpaatia ungarlastega, kuid põhiline vastuolu pole ju lihtinimeste vahel. Karistada ei tule lihtinimesi. Vihavaenu õhutab poliitika, mida toetab tahtlik väärteave. Kui kellelegi jagatakse erapoolikut teavet, siis muidugi tekib tal ümberkaudse maailma kohta moonutatud pilt. 

Zelenskõi käitumislaad poliitikas

Zelenskõi poliitiliste esinemiste laad eristub diplomaatias tavaks olevast esinemislaadist silmatorkavalt isegi nüüdismaailmas, kus jõhker suhtlusstiil on muutunud vaat et igapäevaseks. Ta toorelt nõudlik stiil mõjub enamusele üllatavalt ja enamasti ka vastumeelsust tekitavalt. 

Loomulikult on kiiduväärt, kui keegi esindab oma riigi huve järjekindlalt, ehk energilise otsustavusegagi, kuid seda peetakse vastuvõetavaks üksnes siis, kui selline isik ilmutab lugupidamist oma läbirääkimispartneritegi suhtes. Austust ja mõistvust saab teistelt oodata ikkagi ainult see, kes austab teisi ka ise.

Zelenskil oma partneritele väga tihti austust ei jätku. Seda oli näha ka Washingtonis, kus härra president Trumpi meeskonna suhtes ilmutatud lugupidamatuse eest ta sisuliselt visati Valgest majast välja.  

Ähvardav sõnum Ukraina endiselt välisministrilt

Ukraina endine välisminister Dmõtro Kuleba ütles Briti ajalehes „Metro" hiljuti ilmunud usutluses karmisõnaliselt: „Briti emadel tuleb peagi küsida endilt, kas nad on valmis saatma oma poegi sõdima, kas või surema, et kaitsta NATO liikmesriike, näiteks Soomet, Eestit või Poolat." 

„Kui ei ole valmis, siis tähendaks see NATO lõppu. Kuleba sõnul Putin täpselt seda tahabki, et tõestada: NATO iseloomulikuim tunnus – kollektiivkaitse põhimõte – päriselus ei kehti,"  kirjutas „Metro".

Härra Kuleba on lugupidamatu ka brittide suhtes, tal ei sobiks Briti noortele silme ette maalida suremasaatmise-pilti. See on sama inetu kui kasutada ukrainlasi relvana, sõdides nende abil Venemaaga. Juba pelgalt Ukraina-näite tõttu ei sobinuks Kulebal sellist juttu ajada. Tundub aga, et nüüdis-Ukraina diplomaatiale ongi iseloomulik just selline stiil.   

Arutu relvastumine

Sõjahüsteeria mõjul on sama Euroopa, mis seni ei tahtnud kulutada raha kõige elementaarsemalegi kaitsevõimele, nüüd ühtäkki valmis pöörase kiiruga relvastumise nimel end kas või lõhki laenama. Ja kõike seda väidetavalt selleks, et tingimusteta toetada Ukrainat tolle relvakonfliktis venelastega. 

Miks peaks Euroopa Liit tervikuna Ukrainat tingimusteta toetama? EL pole ju sõjaline organisatsioon, tal pole mingit sellist abistamiskohustust, saati siis veel EL-i mittekuuluva riigi suhtes. Mis puutub aga NATO-sse, siis temagi on ju vaid kaitsesuunitlusega liit, ta ülesanne pole sekkuda mingisse sõjalisse konflikti, toetades seal NATO-välist riiki. Loomulikult saab senisest tugevam NATO olla täiesti mõistlik eesmärk, kuid mitte liikmesriikide võlgadesse sattumise hinnaga. 

Heaolu-Euroopa ja heaolu-maailma lõpp

Kui Euroopa tõesti tiritakse hoogsasse ja ulatuslikku relvastumisse, millega kaasnevad üüratud võlad, siis võib öelda, et heaolu-Euroopal on lõpp. Kelle huvides see oleks? Ilmselgelt nende huvides, kes lõikavad kasu hüppeliselt hoogustunud relvastumisest.

Kas kindlasti ka meie huvides?

Tõlkinud Tõnu Kalvet.