Armeenia ja Aserbaidžaani riigipead allkirjastasid Valges Majas rahulepingu, mille eesmärk on lõpetada aastakümneid kestnud relvakonflikt, mis on nõudnud kümnete tuhandete inimeste elu ja sundinud enam kui 100 000 armeenlast lahkuma vaidlusaluselt Karabahhi territooriumilt.
Peaaegu neli aastakümmet võitlesid Armeenia ja Aserbaidžaan Karabahhi (rahvusvaheliselt tuntud kui Mägi-Karabahh) piirkonna pärast.
Kaks riiki pidasid selle üle mitmeid veriseid lahinguid, milles hukkus kümneid tuhandeid inimesi.
Aserbaidžaan vallutas kogu territooriumi 2023. aastal rünnakuga, mis sundis põgenema üle 100 000 armeenlase, kes moodustasid ligikaudu 99 protsenti piirkonna elanikkonnast, vahendab Vatican News.
Kadunud paavst Franciscus pooldas järjekindlalt konflikti rahumeelset lahendust. 8. augustil tõi president Trump pooled kokku, rääkides uuest algusest.
Trump ütles: „See on pikk aeg, 35 aastat. Nad võitlesid ja nüüd on nad sõbrad ning jäävad sõpradeks kauaks ajaks. Armeenia ja Aserbaidžaani riigid kohustuvad lõpetama igaveseks kogu sõdimise, avama kaubanduse, reisimise ja diplomaatilised suhted ning austama teineteise suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust."
Lõuna-Kaukaasia kaks riiki allkirjastasid üksteise ja USA-ga kokkulepped, millega avatakse uuesti olulised transpordikoridorid.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles, et on Armeeniaga kokku leppinud Trumpi nomineerimises Nobeli rahupreemiale, nimetades rahulepingut "imeks".
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan nimetas seda ajalooliseks hetkeks kahe riigi suhetes. „Täna oleme jõudnud olulise verstapostini Armeenia ja Aserbaidžaani suhetes, pannes aluse parema loo kirjutamiseks, kui see, mis meil minevikus oli. See on edu meie riikidele ja meie piirkonnale ning edu maailmale, sest rahulikum piirkond tähendab turvalisemat maailma. See on rahu läbi jõu," rõhutas Armeenia peaminister.
Nüüd algavad läbirääkimised selle üle, kes hakkab arendama uusi kaubateid, sealhulgas raudteed, nafta- ja gaasijuhtmeid ning kiudoptilise kaabli liine.
Ametnike sõnul on vähemalt üheksa arendajat juba väljendanud huvi muuta kunagine verine piirkond jõukuse ja rahu keskuseks.
Toimetas Martin Vaher