Peaminister Kristen Michali esinemine rahvastikukriisi teemal oli kuritegelikult ignoreeriv, osavõtmatu, vastutustundetu ja rahva saatuse suhtes jäine. On kaks võimalust – kas Michal on strateegilise vaistuta naiivik või tegutseb ta sihikindlalt rahva hävitamise eesmärgil, kirjutab ajakirjanik ja poliitikavaatleja Eero Laidre.

On ülim aeg võtta teadmiseks see, mis meil praegu toimub ja teha sellest vajalikud järeldused. Me kõik oleme muudetud soovimatuteks isikuteks. Tegelikult kogu Euroopa päritolu valge rass. 

Lääne initsiatiiv ja narrstiiv, mis meile kaela saadetakse, teenib rahvastiku vähendamise eesmärki aga ka tagajärge. Sõjahirmu õhutamisest homopropagandani. See, et  meid pole vaja, on selgeks saanud ja sellest tuleb olukordade hindamisel, seisukohtade väljatöötamisel ja otsuste tegemisel aga eelkõige meie rahva kaitsmisel lähtuda.

Eriti laste kasvatamisel ja nende mõttemaailma kujundamisel. Kuritegu on jätta oma järeltulijad välisvõimu kägistavasse haardesse. Sest osa lääne eliidist on juba ammu teinud egoistliku otsuse, et planeedi elanikkonda tuleb maksimaalselt vähendada.

Luba eksisteerida ja kahanevaid loodusvarasid tarbida on antud vaid eliidile.

Võimalik, et üsna paljud suhtuvad sellesse sõnumisse jahedalt, et neil pole piisavalt ettenägelikkust näha tekkinud olukorras saatuslikku ohtu. Mõeldakse, et rahvastikku ongi vaja kokku tõmmata. Ei jätku viljakat mulda, puitu joogivett, mereande ja väga palju kõike muud. Paljud õigustavad sellega oma negatiivset eelhäälestust perekonna ja järglaste suhtes, mis on saadud välisvõimu propagandalt.

Kiirelt kahaneva ja üliväikese rahvuse suurusehullustus läheb mõnede puhul ikka väga kaugele,  Kujutletakse oma vallalise üksiklase rollis endid perekohustustest vaba maailmapäästjana. Milline süüdimatu naivism!

Kui ka kogu eesti rahvas viskuks ökopatriotismi hüsteerias ambrasuurile, ei parandaks see olukorda isegi mikroni võrra. Liiati veel siis kui Indiast ja Aafrikast paiskub juba täis  maakamarale tohutu inintsunaami.

Meie rahvuslik enesetapp mõjutab negatiivselt vaid meid endid ja meie järglasi.

Mida vähem meid on, seda vähem meiega arvestatakse ja seda kaitsetumad me oleme. Ka sõjalises mõttes. Katastroof tabab meid nii mikrotasandil (individuaalselt-perekondlikult) kui ka makrotasandil (rahvuslik-riiklikult).

On üks rahvus kelle eneseusku ülerahvasuse mure ei piina. Need on juudid. Nende sündimuskordaja on 3,1. Meie peame neist eeskuju võtma.

Kahes suures maailmasõjas pole eestlased sõja käiku suutnud mõjutada vähimalgi määral.  Meie poisid on vaid lasknud endid maha tappa ja sandistada – kohusetundlikult, ennastohverdavalt ja kasutult. 

Vallaline ükildus tabab kõige valusamalt ainult meid endid. Enesetappe esineb ulatuslikult üksikute hulgas või nende juures, kes ka omaste hulgas tunnevad endid ilma lähedase toeta-abita. Fakt on see, et kõrget elukvaliteeti leidub enim kokkuhoidvates perekodades. 

Meie rahva saatuse küsimus nõuab viivitamatut, resoluutset ja tulemuslikku võitlust väljasuremisega. See fakt näib olevat jõudnud ka arukamate, ausamate ja aatelisemate poliitikute teadvusse. Enim leidub neid EKRE-s.

Aga meeldiva üllatusena esineb riigimehelikke poliitikuid ka Keskerakonnas. Viimases kahes parlamendi infotunnis on peaminister Kristen Michalilt küsitud, miks reformierakondlik koalitsioon kogu oma võimuloleku ajal pole midagi teinud meie rahva päästmiseks väljasuremisest. Teema avasid keskerakondlased Vadim Belobrovtsev ja Lauri Laats.

Eelmise nädala infotunnis küsitlesid Kristen Michali ekrelased Varro Vooglaid ja Evelin Poolamets. Küsimused toetusid faktidele ja olid seotud näidetega reaalsest olukorrast. Seevastu Kristen Michali vastused olid skandaalsed.

See oli kimbatuses inimese piinlik pomin, kus keereldi väite ümber, et Eesti riiklikud lastetoetused on EL-is ühed suuremad, moodustades 2,2% skt-st. Aga see on ju mõttetu jutt, sest pelgalt materiaalsetest toetustest ei jätku.

Vaatanata toetustele on meie väljasuremine EL-i riikide üks suuremaid ja kiiremaid.

Michali esinemine oli kuritegelikult ignoreeriv, osavõtmatu, vastutustundetu ja rahva saatuse suhtes lausa arktiliselt jäine. Kuidas on võimalik, et selline teovõimetu või -tahtetu inimene  on sattunud valitsust juhtima? Tekib küsimus, kas Michal on strateegilise vaistuta naiivik või tegutseb sihikindlalt rahva hävitamise eesmärgil. Kas on veel mõni seletus?

Ühes pole kahtlust: rahva kahanemist põhjustav koalisatsioon peab viivitamatult ja tagajärjekalt hakkama likvideerima demograafilist katastroofi või lahkuma ametist ning andma juhtimise üle rahvuslik-konservatiivsetele poliitilistele jõududele. 

EKRE saab kõigi eelduste kohaselt hakkama meie rahva väljajuhtimisega surmaorust, kuhu meid on tõugatud. Loomulikult püüab praegune koalitsioon jätkata oblomovlikku vaikelu ja vatramisega kaitsevajadusest ennast õigustada.

Aga EKRE ülesanne on teha reetmine neile väljakannatamatuks. Selleks on vaja regulaarselt küsida: "Härra peaminister! Kui kaugele on valitsus jõudnud rahvastikukriisi likvideerimisel ja millised on tulemused?".