Läti seimi nime poolest konservatiivsed parteid andsid järele rahvusvahelisele survele ja seimi enamus lükkas Istanbuli konventsioonist lahkumise otsuse järgmise parlamendikoosseisu kaela.
Läti seim otsustas 30. oktoobril 56 poolthäälega 32 vastu lahkuda sooideoloogiat, suuremat riigi ja valitsusväliste organisatsioonide (VVO) tööstuse sekkumist inimeste eraellu ning ühiskonna naisestumist põlistavast Istanbuli konventsioonist.
Otsuse langemise järel tabas Lätit riigina, selle valitsusinstitutsioone ja parteisid rahvusvaheline surve, mille peale saatis avalikult homoseksuaalne president Edgars Rinkēvičs seaduse seimile arutamiseks tagasi.
Euroopa Liidu survele järele andes otsustasid parteide Ühendnimekiri (AS), Progressiivid (PRO), Uus Ühtsus (JV) ning Rahvusliit (NA) rahvaesindajad 5. novembril toimunud erakorralisel seimi istungil lükata konventsioonist lahkumise otsuse – ja kaasneva vastutuse – parlamendi järgmise koosseisu kaela.
AS ja NA on opositsiooniparteid, kes vastu 31. oktoobrit toimunud lõpphääletusel toetasid konventsioonist lahkumist. Mõlemad parteid kuuluvad Euroopa Parlamendi Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) parteiperekonda, kuhu muuhulgas kuuluvad Poola PiS ja Itaalia peaministri Giorgia Meloni Itaalia Vennad.
Konventsioonist lahkumisele jäid kindlaks opositsiooniparteid Läti Esimesena ja (LPV) Stabiilsuse eest (ST!). Konventsioonist lahkumise otsuse edasilükkamise poolt hääletas 53 rahvaesindajat ja selle vastu olid 18. saadikut.
Varem konventsioonist lahkumist toetanud valitsuserakond Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) jättis hääletamata.
Läti seimi valimised toimuvad 2026. aasta 3. oktoobril ja Istanbuli konventsioonist lahkumise või jäämise otsus tuleb langetada 1. novembriks.
Istanbuli konventsioonist lahkumise edasilükkamisele avaldas ainsana kõnes vastuseisu LPV saadik Linda Liepiņa, kes tõdes: "Seimi enamus ei pidanud survele vastu." Varem konventsioonist lahkumist põhjendades ta osutas, et sellest pole naistele ja peredele mitte midagi kasu, küll aga teeb see kohustuslikuks loomuvastase sooideoloogilise ajupesu koolides, uuskeele ja sotsiaalsete sugude igapäevastamisega seotud ogarused.
Progressiivide sõnul on otsuse edasilükkamise näol tegemist "Läti ühiskonna jaoks märkimisväärse võiduga … On selge, et ühiskonna massiline mobiliseerumine selle väärtuste ja riigi maine kaitsmise nimel hirmutasid antud seaduse toetajad ära".
Läti põhiseadus ei luba otsuste langetamist lõputult edasi lükata ja see aeg on piiratud ühe aastaga. Ehk otsus tuleb kas langetada aasta jooksul või teema tegevuskavast eemaldada. Põhiseadusekspert Edgars Pastars arvab, et järgmise seimi kõik parteid toetavad konventsiooni denonsseerimist ja vastav otsus langeb kärmelt.
Läti feministi Una Bergmane sõnul on konventsioonist lahkumise edasilükkamise näol tegemist ühelt poolt VVO-de võiduga ja teiselt "meeleheitliku maine päästmise üritusega, millega näidatakse ohvritele uuesti terviseprobleemide- (retraumatiseerimise), ühiskonnale- ja riigi rahvusvahelise kuvandile kahju tekitamise peale, et selle eest keegi ei vastuta".
Toimetas Karol Kallas