Eurokraatia ühise hüve vaenulikul "Euroopa projektil" on vesi ahjus, millest hoolimata üritatakse jõulisema kruvide kinnikeeramise ja propagandaga sellel tuld all hoida.
12. novembril tutvustas Euroopa Komisjon aastaid ette valmistatud demokraatiakilpi ja kodanikuühiskonna tegevuskava, mis "sillutab tee tugevamatele ja palju vastupidavamatele demokraatiatele".
Euroopa Komisjoni ülemvoliniku Ursula von der Leyeni tutvustatud uue ja parema demokraatia programm näeb ette rea "tugevate ning vastupidavate demokraatiate jõustamise, kaitsmise ja edendamise meetmed". Kodanikuühiskonna poole kohta kostab komisjon: "Avatud kodanikuühiskonna ruum on meie demokraatiate tuumaks ja see on põhjus, miks Komisjon esitab EL-i kodanikuühiskonna strateegia, mis tagab liiduvabariikides eluliselt tähtsat rolli täitvate kodanikuühiskonna organisatsioonide jõulisema kaasamise, kaitsmise ning toetamise."
Demokraatiakilp ja kodanikuühiskonna strateegia kaitsevad Euroopa Liidu "demokraatlike süsteemide võtmetähtsusega sambaid":
- vabad inimesed,
- vabad ja õiglased valimised,
- vaba ja sõltumatu meedia,
- elav kodanikuühiskond ning demokraatlikud institutsioonid.
"Demokraatia on meie vabaduse, jõukuse ja julgeoleku vundament. Euroopa demokraatiakilp tugevdab tuumikelemente, mis lubavad liiduvabariikide kodanikel elada igapäevaselt jagatud demokraatlikes väärtustes: sõnavabadus, sõltumatu meedia, vastupidavad institutsioonid ja elujõuline kodanikuühiskond. See on Euroopa Liidu jõud ja see peab kasvatama selle igal ajal kaitsmise kollektiivset võimekust."
Ursula von der Leyen
Demokraatiakilbi sisuks on teabe manipuleerimisele ja väärteabele vastuhakkamise suurem võimekus tervet ühiskonda hõlmava lähenemise kaudu. Eurokraatide demokraatianägemust ähvardava kurjuse allikana nähakse hetkel peamiselt Venemaad, kuid samuti sisevaenlasi. Vladimir Putini valitsus kulutab väidetavalt Euroopa Liidu elanike vaenuliku teabega pommitamisele aastas kaks kuni kolm miljardit eurot, millele Liidul pole midagi samaväärset vastu panna.
Liidu demokraatiakilbi tegevused jagunevad kolme peamisesse sambasse:
- teaberuumi terviklikkuse ja põhimõtete kaitsmine;
- institutsioonide tugevdamine, vabad ja ausad valimised ning vaba ja sõltumatu meedia;
- ühiskonna vastupidavuse ja kodanike kaasamise võimendamine.
Kuivõrd demokraatiakilp on niivõrd tähtis asi, siis ei saa hakkama ilma bürokraatia suurendamiseta, milleks asutatakse uus euroamet Euroopa demokraatia vastupidavuse keskus (European Centre for Democratic Resilience). Uus keskus koondab liiduvabariikide ekspertiisi ja vahendid, mille toel suurendatakse ohtude ettenägemise, tuvastamise ja vastustamise kollektiivset võimekust ning demokraatlikku vastupidavust.
Keskust toetab Euroopa Liidu välisteenistuse, mida juhib Eesti Reformierakonna poliitik Kaja Kallas, käitatav kiirhoiatussüsteem ning keskus ühendab omavahel olemasolevad võrgustikud.
"Liberaalset demokraatiat rünnatakse. Näha võib kampaaniaid – mida muuhulgas korraldab Venemaa –, mis on konkreetselt kujundatud liidvabariikide kodanike lõhestamiseks, usalduse tühistamiseks Liidu institutsioonide vastu ja liiduvabariikide poliitika reostamiseks. Uus Euroopa Demokraatiakilp on osa Liidu demokraatia koostisosade kaitsmise vastusest: vaba meedia, tõigapõhine arutelu ja ausad valimised. Kui soovitakse, et demokraatia võidaks, tuleb seda paremini kaitsta."
Kaja Kallas
Keskusesse luuakse sidusrühmade platvorm, mis hakkab edendama arutelu usaldusväärsete sidusrühmadega, nagu seda on kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased, ülikoolid, tõigakontrollijad ja meedia tarnijad. Platvormi kaasatakse lisaks "vabathtlike suunamudijate võrgustik, mis hakkab kasvatama teadlikkust Euroopa liidu olulistest reeglitest ja edendama parimate praktikate vahetust".
Äramärkimist väärib asjaolu, et Demokraatiakilp ja seda kodanikuühiskonna "platvorm" hakkab eurokraatia arusaamist demokraatiast ning võimutsemise õigusest kaitsma nii sise- kui välisvaenlaste eest.
Euroopa Liidu demokraatia uut moodi kaitsmise eest hakkab vastutama demokraatia ja õigusriigi iirlasest volinik Michael McGrath. Demokraatiakilbi ainsa plusspoolena võib välja tuua, et liiduvabariikidele on selles osalemine väidetavalt vabatahtlik.
Kes demokraatiakilbi ja VVO-tööstuse laiendamise kinni maksab, pole hetkel teada.
Euroopa Liidus tegutseb hetkel vähemalt kümneid eriülesannetega ameteid ja rakkerühmi, mis tegelavad demokraatia kaitsmisega valesti mõtlevate inimeste- ja progressiusu dogmasid küsimuse alla seadvate arutelude eest.
Sellele lisaks tegutseb ülikoolide ja meedia- ning valitsusväliste organisatsioonide varjus tuhandeid erinevaid "demokraatia valvureid".
Mitmed Euroopa Parlamendi rahvaesindajad tunnistavad, et kui Euroopa Liidu keskvõim ei suuda allutada Ameerika Ühendriikide ühismeediaettevõtteid tsensuurile, siis võib kogu demokraatiakilbi ürituse mõju jääda tühiseks.
Ameerika Ühendriikide riigidepartemang leiab, et liidu ja liiduvabariikide totalitaristliku võimu kehtestav ühispartei nomenklatuur soovib kaitsta ennast oma rahva eest.
Toimetas Karol Kallas