Ameerika Ühendriigid kehtestasid Euroopa sõnavabaduse vaenlastele sanktsioonid. Euroopa Komisjon reageeris 1984-likult sõnu väänava ja juhmi avaldusega, nagu Ameerika Ühendriikide kodanike õigused oleks kuidagi Euroopa Liidu "regulatiivse autonoomia" teema.
24. detsembril üllitas Euroopa Komisjon järgmise avalduse:
"Euroopa Komisjoni avaldus Ameerika Ühendriikide otsuse kohta, mille kehtestati reisipiirangud teatud Euroopa Liidu isikutele.
Euroopa Komisjon mõistab jõuliselt hukka Ameerika Ühendriikide otsuse kehtestada reisipiirangud viiele Euroopa Liidu isikule, sealhulgas endisele Europa Komisjoni komissarile Thierry Bretonile.
Väljendusvabadus on Euroopa Liidus põhiõigus ja ühine tuumikväärtus, mida jagatakse Ameerika Ühendriikidega üle demokraatliku maailma.
Euroopa Liit on avatud, reeglitepõhine ühisturg, millel on suveräänne õigus reguleerida majandustegevust kooskõlas selle demokraatlike väärtustega ja rahvusvaheliste kohustustega.
Euroopa Liidu digireeglid tagavad turvalise, õiglase ja võrdsete võimalustega tegevusvälja kõigile ettevõtetele, mida rakendatakse õiglaselt ja õiguseid piiramata.
Euroopa Komisjon nõuab Ameerika Ühendriikide võimudelt selgitust ja on valmis tegema koostööd.
Kui Euroopa Liidu regulatiivse autonoomia kaitsmiseks ebaõiglaste meetmete eest peaks tekkima vajadus, vastab Euroopa Komisjon kärmelt ja otsustavalt."
Euroopa Komisjon on üritanud mõjutada Ameerika Ühendriikide valimisi. Elon Musk tegi 2024. aasta 13. augustil X-is intervjuu vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpiga. Digikomissar Breton saatis 12. augustil X-i omanikule Muskile kirja, milles üritas digiteenuste määrusega hirmutades intervjuud nurjata.
Komissar võttis endale õiguse hoiatada, et kaks Ameerika Ühendriikide tipppoliitikas tegevat isikut võivad valimiskampaaniaga seotud tegevuse raames võtta sõna teemadel, mida Euroopa Liit peab ohtlikuks. Kuna kuskil üks kolmandik X-i platvormi kasutajaid elab Euroopa Liidus, siis arvas Breton, et Euroopa Komisjonil on õigus sekkuda Ameerika Ühendriikide valimisesse.
Digiteenuste määrus on üks jõulisemaid Euroopa Liidu demokraatia ja sõnavabaduse vastaseid meetmeid, mille loodud raamistikule toetudes tegutseb Euroopa Liidus ulatuslik tsensuuritööstus, mis koosneb vähemalt sadadest meediaväljaannetest, valitsusvälisest organisatsioonidest, mõttekodadest, ülikoolidest, instituutidest, ettevõtetest jne, mille käive ulatub miljarditesse eurodesse. Selle üheks osaks on Saksamaa valitsusväline organisatsioon HateAid, mille kahele juhtfiguurile kehtestati koos Bretoniga USA reisikeeld.
Digiteenuste määrus on Ameerika Ühendriikide enese süvariigi lahendus, millega üritatakse mööda hiilida riigi põhiseaduse esimesest parandusest, mis sätestab põhiõigusena sõnavabaduse. Ehk Euroopa Liidu poolsete karistuste ähvardusel püütakse kontrollida Ühendriikide digiplatvormide sisu.
Euroopa Liidu põhiõiguste- ning demokraatiavaenulikud tsensuuritööstuse töötajad eurooplasi ning demokraatliku vastutust ei karda. Ainukene jõud, millega arvestakse, on Ameerika Ühendriikide valitsus. See on põhjus, miks USA poolt kehtestatud sanktsioonidele reageeritakse nii valulikult.
Toimetas Karol Kallas