Võimalik, et meile jahvatamiseks antud Epsteini materjal on vaid jäämäe pindmine, puhastatud osa. Võimalik, et järgmisel nädalal ei räägi enam mitte keegi poliitikute seotusest „Lolita-Epressiga." Aga võimalik, et tegemist on suure poliitilise õudusloo avalikukssaamisega, kirjutab Roland Tõnisson.
Selle maailma vägevate tegemistest on viimastel päevadel palju juttu olnud. Ma poetan samuti sõna sekka nagu Eesti žurnalistika – kui mõnel meie staaril on tanu alla minek ees või käsil lahutus või koer tõbiseks jäänud, räägivad sellest kõik tabloidid ja pea kõigi väljaannete esikaantelt vaatab vastu kõnealune isik. Koos koeraga.
Minagi võtan oma tagasihoidlikul moel arvata miskit VIP-ide tegemistest, kuigi väga raske on taibata, kas materjalid, millele toetuda, on ehtsad või võltsingud. Näiteks olevat New Yorki praeguse linnapea ema kaubitsenud temaga Jeffrey Epsteini saarel juba poisi imikueast alates, ent kiirelt leviva uudise osas on siiski põhjust olla skeptiline.
Räägitud on 2009.aastal jäljetult kadunud Mehhiko modellist nimega Gabriela Rico Jimenez, kes olla olnud tunnistajaks kannibalismi viljelemisile eliitsetes ringkondades. On põhjus uskuda neiu šoki ehtsust ja kadumist pidada organiseerituks.
Kunstintellekt areneb nii kiirelt, et peagi on vahetegemine reaalsuse ja väljamõeldise vahel täiesti võimatu. Mis on selles meeletus infotulvas vale, mis tõde? Raske on minusugusel öelda. Epsteini juhtumi dokumentides on üle 6 miljoni lehekülje teksti. Sealt leidvat umbes 1300 videot, 180.000 fotot ning neis mainitakse kokku enam kui 10 000 inimest.
Epsteini külalisteks olevat olnud Stephen Hawking, Michael Jackson, Bill Gates, Kevin Spacey, Naomi Campbell, „Eesti peaminister," Ehud Barak ja „kaheksa Reformierakonna poliitikut." Isegi mustkunstnik David Copperfield, kes teistel nahka üle kõrvade tõmbas – nad kõik olevat olnud Epsteiniga seotud. Mainitud olevat dokumentides veel Shrekki, Vladimir Žirinovskit ja EKRE sõpra Prigožinit.
On raske ette kujutada Stephen Hawkingut prostituutidega „tšillimas" – võimalik, et tema ja suur osa saarel viibinuid lihtsalt tolgendasid seal niisama, et olla „popid ja noortepärased," ega teinud midagi ebaseaduslikku. Nüüd aga on kõik, keda Epsteini dokumentides mainitud, häbistatud ja žurnalistide poolt juba praegu maha lastud.
Avalikkuse ette on paisatud info vägistavatest riigijuhtidest, inimliha sööjatest poliitikutest, võlaorjuses näitlejatest ja muusikutest, avalikest tegelastest, kes on vahetanud Epsteiniga pühadetervitusi. Poliitikud lahkuvad areenilt, et ennetada suuremaid skandaale ja mitte kahjustada oma koduparteisid.
Epsteini saare projekti autoriteks peetakse KGB-d, Mossadit. Luxembourgis elav ajakirjanik Roman Lifanov väidab sotsiaalmeediapostituses, et niidid viivad Moskvasse:
„Hiljuti sai selgeks, kuskohast pärineb Lääne eliidi kummaline armastus Putini vastu. Ja miks isegi kõige enesekindlamad poliitikud väljuvad pärast isiklikke kohtumisi temaga „kustunud" pilgu ja küürus seljaga. Kehakeel paljastab tõe: inimesed murtakse maha kompromiteeriva materjaliga. Nagu Mihhail Saakašvili kunagi märkis: „Putin ei pea läbirääkimisi – ta värbab." Jäi vaid üks küsimus: millega täpselt ta neid värbab ja kus on see konveier, mis tarnib „tapvat" materjali sellises tööstuslikus mahus? Avaldatud Epsteini failid panevad mosaiigipildi kokku."
Epsteini endine assistent Gileane Maxwelli isa, Briti meediamaagnaat Robert Maxwell olevat paljude uurijate arvates olnud Nõukogude eriteenistuste agent.
Mugav on näha kõige taga Kremli karvast kätt. Keegi väliseestlane olevat innukalt paljastanud KGB agente, ent tegelikkuses elas vaene mees selliselt välja oma pettumust – kõigi nende „agentide" juurde olevat kõik tema abikaasad üle jooksnud.
Tõsiasi on kindlasti see, et inimesi saab kõige paremini kompromiteerida seksuaalse sättumuse alusel, rahaahnusega vahele võttes ja manipuleerides sõltuvusega mõnuainetest. Siin ei mängi rolli ei ajastu ega kultuuritaust – iga korralik salateenistus oskab oma sihtmärke orki tõmmata. Kui kõik läheb „juhendi järgi."
Väidetavalt olevat KGB üks suurimaid läbikukkumisi olnud katse värvata agendiks Indoneesia president Suharto. Külaskäigul NSV-Liitu olevat president täiendanud oma kunstikogu ja kirgliku heteroseksuaalina olevat ta kutsunud oma peatuspaika kohalikke naisterahvaid ostudega tutvuma. Kunstihuvilised daamid olid muidugi vastavalt ettevalmistatud kaadrid ja peatuspaik ise eelnevalt salakaameratega muudetud kinovõtteplatsiks.
Presidendi visiidi viimasel õhtul olevat korraldatud kultuuriõhtu, mille käigus lubati näidata ka filmiprogrammi. Suharto suureks üllatuseks selgus, et kava peategelane on tema ise koos kunstinautlejatega. President oli šokeeritud ja väga meeldivalt: „Kas ma saaksin endaga kaasa ühe koopia! Ma näitan seda kõigile! Las kogu maa näeb, milline riigipea neil on!"
Kompromiteeritud, vahele võetud poliitikud ei või endale suures enamuses sellist lubada. See ilmselt selgitab, miks liberaalidest poliitikutest abielupaar, kellest üks on olnud koguni riigipea, etendab õnnelikku abielu. Tegelikkuses kalduvad kumbki saarel seksiorjuses olnud inimeste sõnul bi- ja veel enam homoseksuaalsusesse, ning see selgitab ka nende poliitilised eelistused.
Selleks, et tänapäeval kedagi kompromiteerida, peab tegemist olema tõeliselt räpase ja kriminaalse materjaliga. Pole ime, et üks tuntud multimiljardär nii innukalt Epsteini saare vahet käis, et keelatut taga ajada – vaevalt kannatab tema seisusega inimene tavaliste naudingute puuduse all. Teda köitis midagi ebatavalist. Tõenäoliselt pakkus Epstein temasugustele klientidele nende kõige tumedamate fantaasiate realiseerimist. Kas võisid tema külalisteks olla ka need, kes Jugoslaavia kodusõdade ajal inimjahti pidasid?
Ja Epstein ei petnud kliente: videotel olevat jäädvustatud alandamist ja peksmist, millele järgneb süngeimast süngeim lõpp. Avaldatud materjalides on ära toodud lubadused kõrid läbi lõigata nendel neidudel, kes lobisema hakkavad.
Võimalik, et meile jahvatamiseks antud materjal on vaid jäämäe pindmine, puhastatud osa. Võimalik, et järgmisel nädalal ei räägi enam mitte keegi poliitikute seotusest „Lolita-Epressiga."
Aga võimalik, et tegemist on suure poliitilise õudusloo avalikukssaamisega.
See oleks liiga tore, et osutuda tõeks. Kas tõesti saab maailma üldsus kinnitust kõigele – et meiega manipuleerib varjatud eliit? Et inimkonna päästjaks tituleeritud „Maailma Majandusfoorumi kauaaegse juhi Klaus Schwabi ema Marianne neiupõlvenimi Rotschild on vaid üks lüli selles loos?
Kas tõesti saab lõpu Eestis kakskümmend aastat viljeldud ja siiani teostatav suitsidiaalne sise- ja välispoliitika? Kas tõesti osutuvad Epsteini jüngriteks ja mõttekaaslasteks Eesti „juhtivad poliitikud"?
Tõsiasi on seegi, et miski ei jää lõpuni varjatuks. Jäämägi nimega „Epstein" peab oma kõhualuse ette näitama, et seda korralikult, tõeliselt sõltumatud eksperdid uurida saaksid.