Elon Musk kavatseb lähiaastatel jõuda Kardaševi skaala järgmisele astmele märksa lähemale. Mille juurde kuuluvad miljonist tehiskaaslasest koosnev kunstmõistuse andmekeskus ja kuubaasid.
Eesmärgiga moodustada Maal (ja Maalt eemal) kõige julgemate eesmärkidega ülalt alla lõimitud innovatsioonimootor, omandas SpaceX xAI. Ühendettevõte koondab tehisaru (AI), rakette, ilmaruumi põhist ilmavõrku, ilmaruumi mobiilside ja maailma kõige tähelepanuväärsemat reaalaja teabe ning sõnavabaduse platvormi. SpaceX-i ja xAI tegevuskavas ei tähenda see järgmist peatükki, vaid uut raamatut: liikumist uutele arengutasanditele, mille eesmärgiks on universumi mõistmise ja teadlikkuse valguse tähtedeni viimise nimel aistimisvõimelise päikese loomine!
Tänased AI edusammud sõltuvad suurtest maapealsetest anemdekeskustest, mis nõuavad tohutus mahus elektrit ja jahutamist. Üleilmset AI elektrinõudlust pole lihtsalt võimalik rahuldada maapealsete vahenditega, seda isegi mitte lühiajalises vaates ilma, et sellega sunnitaks kogukondadele ja keskkonnale peale raskuseid.
Pikemas vaates on ilmaruumi-põhine kunstmõistus ilmselgelt ainukene võimalus liikuda uutele arengutasemetele.
Pikemas vaates on ilmaruumi-põhine kunstmõistus ilmselgelt ainukene võimalus liikuda uutele arengutasemetele. Kui soovitakse kasutada ära kasvõi miljondik Päikese energiast, nõuab see rohkem kui miljon korda enam energiat, mida inimtsivilisatsioon hetkel kasutab!
Ainus loogiline lahendus on seega viia need rohkelt vahendeid nõudvad püüdlused kohta, kus jagub tohutult energiat ja ruumi. Ma pean selle all silmas, et ilmaruumi ei kutsuta nii ilma põhjuseta.
Ammutades otse pea katkematut päikeseenergiat, millega kaasneb kas väga vähe elik üldse mitte tegevus- ja halduskulusid, muudavad need satelliidid tundmatuseni inimkonna võimet tõsta arvutusvõimsus uutele tasemetele. Ilmaruumis paistab alati Päike! Miljonist andmekeskustena töötavast tehiskaaslasest koosneva konfiguratsiooni orbiidile saatmine on esimene samm Kardaševi II taseme tsivilisatsiooni suunas. Sellise, mis suudab täieliselt Päikese energia ära kasutada, toetades samas täna tehisaru toel töötavaid rakendusi miljardite inimeste jaoks ja tagades inimkonnale multiplanetaarse tuleviku.
Orbiidi andmekeskused
Kosmosereiside ajaloos pole seni mitte kunagi olnud raketti, millega oleks võimalik saata ilmaruumi megatonnide viisi massi, mida nõuavad ilmaruumi põhised andmekeskused elik püsibaasid Kuul ja linnad Marsil. Isegi 2025. aastal, mis oli kosmosesõitide ajaloos kõige viljakam aasta, lennutati orbiidile ainult kuskil 3000 tonni nimikoormust, millest suurema osa moodustasid Starlinki satelliidid, mida kandis Falcon rakett.
Vajadus saata ilmaruumi tuhandeid satelliite tingis Falconi programmi ja on uuenduste taga, mis lubavad korraldada raketistarte seninägematu tihedusega, tänu millele on saanud võimalikuks ilmaruumi põhine ilmavõrk. Käesoleval aastal alustab Starship palju võimsamate Starlink V3 satelliitide orbiidile toimetamist, lisades võrreldes Falconi startide ja Starlink V2 satelliitidega konstellatsioonile 20 korda rohkem võimekust. Starship hakkab samuti orbiidile toimetama järgmise põlvkonna satelliite, mis ühenduvad otse mobiiltelefonidega ja tagavad täiemahulise mobiilsideteenuse üle Maa.
Starshipi stardid hakkavad toimuma iga tund ja iga korraga lennutatakse orbiidile 200 tonni nimikoormust.
Kui osutatud satelliitide ilmaruumi saatmise vajadus tingib Starshipi parendamise ja selle startide tihendamise vajaduse, siis tohutu hulk satelliite, mida on vaja ilmaruumi-põhisteks andmekeskusteks, tingivad Starshipi veelgi suurema tehnoloogilise arengu. Starshipi stardid hakkavad toimuma iga tund ja iga korraga lennutatakse orbiidile 200 tonni nimikoormust. Nii toimetatakse aastas orbiidile miljoneid tonne ja veelgi enam, mis teeb võimalikuks suurepärase tuleviku, kus inimkond avastab tähtedevahelist ruumi.
Alama taseme matemaatika näitab, et saates ilmaruumi miljon tonni satelliite, mis toodavad tonni kohta 100 kW arvutusvõimsust, lisatakse aastas 100 gigavatti AI arvutusvõimsust, ilma et sellega kaasneksid püsivad tegevus- elik halduskulud. Lõppeesmärgina on võimalik aastas Maalt ilmaruumi saata üks teravatt [arvutusvõimsust].
Minu hinnangul muutuvad kahe-kolme aasta jooksul ilmaruumis toimuvad AI arvutused omataoliste seas kõige odavamaks. Ainuüksi selline hinnatõhusus lubab uuenduslikel ettevõtetel treenida kunstmõistuse mudeleid ja töödelda andmeid seninägematutel kiirustel ning mõõtmetes, mis kiirendab inimkonna kasuks murrangulisi avastusi füüsikas ja uute tehnoloogiate leiutamist.
Kirjeldatud uus konstellatsioon põhineb hästi määratletud ilmaruumi jätkusuutlikkuse kujundusel ja tegutsemistrateegiatel, mille hulgas on elulõpu käitlemine, mis on osutunud tõhusaks seniste SpaceX lairiba satelliidisüsteemide puhul.
Kuigi kunstoiu tehiskaaslaste Maalt orbiidile saatmine on esmase tähelepanu keskmes, lubab Starship tegutsemist ka teistes maailmades. Tänu kütuse ilmaruumis ülekandmise sarnastele edusammudele, on Starship võimeline toimetama Kuule tohutus kogustes kaupu. Kui kord Kuule jõutakse, siis on võimalik sinna teaduslikel ja tootmise eesmärkidel rajada püsiva kohalolu. Kuu tehased kasutavad tehiskaaslaste tootmiseks ära sealseid kuuvarasid ja saadavad need kaugemale ilmaruumi. Kasutades elektromagneetilist massiajamit (katapulti) ja Kuu tootmist, on aastas süvakosmosesse võimalik paigutada 500 kuni 1000 TW kunstmõistuse tehiskaaslasi, mis tähendab tähelepanuväärsel määral tõusmist Kardaševi skaalal ja mittetühise osa Päikese energia ammutamist.
Muutes ilmaruumi põhised andmekeskused reaalsuseks avatakse võimekused, millega rahastatakse ja tehakse võimalikuks isekasvavad baasid Kuul, Marsil terve tsivilisatsioon ja lõpptulemusena laienemine Universumisse.
Tänan teid kõige eest, mida te olete teinud ja teete teadvuse valguskoonuse heaks.
Ad Astra!
Tõlkis Karol Kallas