Peale Müncheni Julgeolekukonverentsil esinemist külastas Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio 15. veebruaril Slovakkiat ja 16. veebruaril Ungarit.
Slovakkias, kohtumisel peaminister Robert Fico ja president Peter Pellegriniga, lubas Rubio tihendada kahe riigi koostööd nii energia- kui kaitsevaldkonnas. Viimati külastas Ühendriikide riigisekretär Slovakkiat seitse aastat tagasi. Nii Slovakkiat kui Ungarit peetakse Euroopa Liidus USA presidendi Donald Trumpi ühtedeks jõulisemateks liitlasteks, vahendab Reuters.
"President Trumpi valitsus soovib mitte ainult Slovakkiast, vaid tervest Kesk-Euroopast teha kontinendi ja terve maailmaga suhtlemisel keskne osa," lubas Rubio.
"Tegemist ei saa olema ainult kohtumiste ja viisakuste vahetamisega, vaid konkreetsete ühiste ettevõtmistega, mis on kasulikud nii teie kui meie inimestele."
16. veebruaril toimunud Rubio kohtumisel Ungari peaministri Viktor Orbániga tõdesid mõlemad, et kahe riigi suhetes on käes kuldaeg.
Ungari peaminister ja Ühendriikide riigisekretär kinnitasid mõlemad, et riigid soovivad Ukraina sõjale võimalikult kiiresti lõpu teha. Rubio juhtis muuhulgas tähelepanu, et kui üldjuhul saavad presidendid soovi eest mõni sõda ära lõpetada rahvusvaheliselt üldsuselt kiita, siis Trumpi hoopis mitmel erineval põhjusel kritiseeritakse. Ta avaldas lootust, et sõda, mis ei oleks pidanud üldse algamagi, lõpeb võimalikult ruttu.
Samuti rõhutas Rubio taas, et "Ameerika Ühendriigid esimesena" ei tähenda USA valitsuse arusaamise kohaselt, et seda tehakse ülejäänud riikide arvelt, vaid Ühendriigid ootavad, et iga riik seaks enda riiklikud huvid esikohale. USA valitsus peab seda iga riigi valitsuse kohuseks. "Nii neil juhtudel kui Ühendriikide riiklikud huvid ja mõne teise riigi riiklikud huvid ühtivad, siis on tegemist võimalusega erakorraliseks partnerluseks."
Orbán arvas muuhulgas, et Budapest on jätkuvalt hea koht Venemaa ja Ukraina rahukõneluste korraldamiseks.
Kuivõrd teadaolevalt Rubio Slovakkia ja Ungari peaministritega millestki väga suurest ja olulisest ei rääkinud, on ometigi tegemist ülejäänud Euroopa Liidu korporatistliku ühispartei võimukoetistele koha kätte näitamisega mõttes, keda hegemoonia juhtriik peab tähtsaks. Rubio külaskäiku võib võrrelda mingisuguse auhinnaga, mis suurendas märkimisväärselt kahe riigi kaalu rahvusvahelises poliitikas.
Münchenis üritati Rubio tõenäoliselt Ukraina teemade arutamise ettekäändel Kaja Kallasega ühe laua taha vedada, millest riigisekretär sarnaselt 2025. aasta alguses toimuma pidanud kohtumisele viimasel hetkel ära ütles. Euroopa Liidu ja Ukraina esindajad nimetasid sellist kohtumisest keeldumist "hullumeelseks".
Ameerika Ühendriikide tänase valitsuse jaoks on suuremas osas Euroopa riikides hetkel võimul vaenulikud jõud. sellest on tingitud tähelepanu valitsustele, kes julgevad hakata vastu progressistlikele hullustele.
Kesk-Euroopa riikideks loetakse ametlikult Austria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Šveits ja Liechtenstein. Rubio pidas silmas neist tõenäoliselt siiski nelja: Poolat, Slovakkiat, Tšehhit ja Ungarit.
Toimetas Karol Kallas