Saksamaa Bundeswehri Ülikooli teadlased ja Die Welti ajakirjanikud korraldasid veebruari alguses simulatsiooni, mis juhtub NATO-ga kui Venemaa otsustaks rünnata Leedut.
Sõjamängu üheks eelduseks võeti asjaolu, et Ameerika Ühendriigid ei seisa enam kindlalt Euroopa liitlaste kõrval, milline "küsimus pole enam ainult teoreetiline". Leiti, et nii Saksama kui Euroopa laiemalt ei suuda kiiresti rünnakule vastata.
Saksamaa sõjaanalüütikud nendivad, et isegi piiratud Venemaa väekontingent suudab seada NATO kriitilisse olukorda, kuna ilma USA juhirollita liitlased vastavad aeglaselt ja ei suuda tegevust kooskõlastada.
Stsenaariumi kohaselt kehtestatakse Ukrainas 2026. aasta sügiseks vaherahu elik "halb rahu" kui tegemist on Ukraina kapituleerumisega. "Humanitaarkriisi" ettekäändel viib Venemaa 12 000 kuni 15 000 sõdurit tänavu oktoobris Kaliningradi. Suwalki maakitsus ja sellel asuvad transpordisõlmed võetakse oma kontrolli alla. Mehitamata lennumasinatelt paigaldatud miiniväljadega tõkestatakse NATO vägede maismaa ligipääs.
Esimese 48 tunni jooksul ei tunnista Ameerika Ühendriigid, et tegemist oleks selge põhjusega artikkel 5 rakendamiseks. Samal ajal Saksamaa ja Poola kõhklevad sõjalise vastusega. Saksamaa kehtestab sanktsioonid, mingisugused piirangud Läänemerel ja tegeleb kriisi planeerimisega.
Venemaa kehtestab Valgevenest ja Kaliningradist üle Baltikumi tulekontrolli. Kui sellised "sõjalised tõigad" on paigas, on olukorda väga keeruline ja igas mõistes kulukas tagasi pöörata.
Kommentaatorid nendivad, et NATO koostöö ja selle Euroopa liitlaste võimekus vajab kindlasti parendamist, kuid nii hulluks siiski olukorda ei peeta kui Bundeswehri Ülikooli sõjamängust võib välja lugeda.
Toimetas Karol Kallas