Üks jõulisemaid süvariigi VVO-tööstuse avaliku arvamuse tootmise vabrikuid Freedom House avaldas märtsi keskpaigas järjekordse maailma vabaduse aruande, milles kajastatakse rohkem progressistlike luulusid kui tegelikkust, kirjutab Karol Kallas.
Freedom house on tavaline süvariigi jubedus
Freedom House (vabaduse maja; FH) asutati 1941. aastal Ameerika Ühendriikide Teise maailmasõtta viimise eesmärgil. FH on üks vanimaid lääne süvariigi ja selle ühispartei demokraatiatsirkuse tarbeks loodud valitsusväliste organisatsioonide (VVO) tööstuse vabrikuid, mis selle enda sõnade järele on "vanim Ameerika Ühendriikide institutsioon, mis on pühendunud maailma demokraatia kaitsmisele". Üks tublimaid süvariigi jõleduste paljastajaid Jennica Pounds (@datarepublican) joonistas VVO tööstuse koetise tabeli "Demokraatia tapmise graafik", milles Freedom House'i käivitajatena on välja toodud Rockefellerite sihtasutus ja Välissuhete Nõukogu (Council of Foreign Relations).
Auditeeritud aruande järele oli FH-l 2025. majandusaastal varasid 34 175 942 dollari väärtuses ja selle käive küündis 71 508 996 dollarini. Asjad on liikunud natukene paremuse suunas, sest 2024. aastal oli organisatsiooni käive 89 974 858 dollarit.
FH suurim rahastaja on Ameerika Ühendriigid, mille maksumaksja kaukast saab see ligi 90 protsenti rahast. Ülejäänud suuremate rahastajate seast leiab Google'i, Riikliku Demokraatiarahastu (NED, mis saab samuti suurema osa rahast USA valitsuselt), Sorose Avatud Ühiskonna Sihtasutused ja Fordi Sihtasutuse. Ehk VVO-tööstusesse võib suhtuda samasuguse eeldusega, nagu kuritegevusse: "kes maksab, tellib muusika" ja "alati tuleb küsida, kust tuleb ja kuhu läheb raha".
Ühe enda suurima saavutusena nimetab Freedom House, et üks selle esimesi nõukogu kaasesimehi Eleanor Roosevelt juhtis 1948. aastal ÜRO-s vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni koostamist. Mis pole käesoleva ülevaate teema ja nõuab pikemat käsitlust, siis "puud tuntakse tema viljast" ja kõnealused ilmalikud "inimese õigused" pole osutunud väga inimlikuks ja neist on saanud eelkõige läänemaailma ja kõige inimliku hävitamise ettekääne.
Maailma vabaduse aruanne
Freedom House toodab alates 1973. aastast üllitisi nimega "Maailma vabaduse aruanne". Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhjal on FH asjapulgad mõelnud välja 25 indikaatorit, iga indikaatori põhiselt jagatakse riikidele-territooriumitele null kuni neli (0–4) punkti ja kokku on võimalik aruandes saada sada punkti. Mida sajale lähemal, seda vabam peaks riik FH aktivistide loodud pildi järele olema.
Indikaatorid on omakorda lahutatud kahte kategooriasse: poliitilised õigused (0–40 punkti) ja kodanikuõigused (0-60 punkti). Vastavalt jagatud punktidele jagatakse riigid-territooriumid kas vabaks (66–100 punkti), osaliselt vabaks (30–65 punkti) või mittevabaks (0-30 punkti). Väidetavalt hinnatakse riike erapooletult ja ühe mõõdulauaga.
2026. aasta aruandes hinnati vabaduse olukorda maailma 195 riigis ja 13 territooriumil.
FH kirjutab: "Maailma vabaduse aruandes hinnatakse pigem inimeste päris-maailma õiguseid ja vabadusi, mitte nii väga valitsusi või nende suutlikkust per se. Poliitilisi õiguseid ja kodanikuvabadusi võivad mõjutada nii valitsused kui mitteriiklikud institutsioonid, sealhulgas ülestõusnud ja teised relvastatud grupeeringud."
Autokraatia heidab üha enam varju
2025. aastat kattev "Maailma vabaduse aruanne" kannab alaealkirja "Kasvav autokraatia vari". Üldkokkuvõttena kirjutatakse: "Ülemaailmne vabadus langes 2025. aastal 2o-ndat aastat järjest. Kuid isegi niisugusel eriliselt väljakutsuval hetkel on põhjust optimismiks."
Aruande järele vähenes vabadus 54 riigis ja 35 riigis olukord vabadusega paranes. Ühe suurima vabaduse kaotajana märgitakse Guinea-Bissau, Tansaania, Burkina Faso ja Madagascari kõrval ära El Salvador. Viimane riik on kõnekas näide, mida "vabadus" ja "inimõigused" süvariigi jaoks tähendavad. 2019. aastal valiti El Salvadoris presidendiks populist Nayib Bukele. Kui 2019. aastal oli riik üks maailma mõrvapealinnu, kus tapamäär oli aastas 38 inimest 100 000 kohta, siis 2024. aastal oli mõrvade määr riigis 1,9 tapetut 100 000 inimese kohta. 2022. aastal hakkas Bukele pidama sõda narkokartellidega ja 2024. aasta detsembriks istus trellide taga 85 000 kuritegevusega seotud inimest. Euroopa Liidus on mõrvade määr kuskil üks saja tuhande inimese kohta.
Islamistide valduses olev ja sõjajalal Süüria samas on esitletud riigina, kus 2025. aastal vabadused suurenesid.
Nõndanimetatud vabade riikide hulgas jäi vabadust kõige enam vähemaks Ameerika Ühendriikides, Naurus ja Bulgaarias.
Alates 2005. aastast on oluliselt vähenenud osaliselt vabade riikide hulk. Osutatud aja jooksul on osaliselt vabade riikide hulgast kukkunud mittevabade riikide hulka 19 riiki, mis on muutunud kodanike suhtes rõhuvamaks ja välismaailmale vägivaldsemaks. Ühe niisuguse arengu põhjusena tuuakse välja Euroopa riikide demokraatiaabi vähenemine viimaste aastate jooksul ja USAID-i sulgemine Ühendriikides 2025. aastal, mis väidetavalt on muutnud "autokraate" julgemaks.
Aktivistid peavad inimesi lolliks
2026. aasta maailma vabaduse aruande ilmavõrguversioonis on esitatud interaktiivne maakaart, millel on esitatud riigid vabaduse kaupa: rohelisega on märgitud vabad riigid, kollasega osaliselt vabad ja lillaga mittevabad riigid.
Peatükis "Aasta kokkuvõte" on esitatud erakordselt ilmekas graafik "Ameerika Ühendriikide punktiarvestus võrdluses teiste riikidega".
Ilmavõrguversioonis näeb aastate jaotust:
Osutatud graafikut vaadates tuleb esitada järgmised tõsised küsimused: kas ülevaate autorid peavad sihtgruppi lolliks; on kindlad, et ogaruste korrutamine paneb inimesed valesid uskuma; sellist tööd on vaja teha rahastajate tellimusel ja enda olemasolu õigustamiseks?
Euroopa Liidu keskmine punktisumma oli 2025. aastal 90 punkti!? Seda järjest totalitaristlikumaks ja sõjakamaks muutuva, igasugust demokraatiat ning isikuvabadusi järjest enam jalge alla tallava, iseendale järjest rohkem aluslepinguid eiravaid õigusi leiutava, üha põhjalikumat jälgimisühiskonda kehtestava, meediavabadust piirava režiimi üha nähtavama impeeriumi ihaluse tingimustes.
Saksamaal tahetakse suurim opositsioonipartei tõsimeeli ära keelata, Brüsseli keskvalitsus mõtleb välja üha enam tsensuurilahendusi ja lisaks välisteenistuse haldusalas tegutsevatele luureteenistustele ning stratkommaritele tahab Ursula von der Leyen omale päris enda luureagentuuri. Millele kavatsetakse lisada hulk jubedusi, mida uuskeeleliselt nimetatakse kollektiivselt Euroopa Demokraatiakilbiks. Vaatamata tõigale, et ühispartei, süvariik ja kõige otsa Euroopa Komisjon sekkuvad rängalt nii liiduvabariikide kui lähivälismaa demokraatiasse.
Paljudes liiduvabariikides on täpsemalt määratlemata "vihakõne" kriminaalkorras karistatav kuritegu ja neis liiduvabariikides, kus inimesi veel režiimi suhtes vastakate ühismeedia arvamuste eest karistada ei saa – nagu näiteks Eestis – käib kari tädisid ja onusid käed rusikas ringi, et asi maksku mis maksab ära korraldada. Kuna "Euroopa Liit nõuab".
Ameerika Ühendriikide graafik näitab, et Covidi türannia, suur asendamine, Donald Trumpi toetajate ja kristlaste tagakiusamine vabadusi ei puudutanud ning 2024. aastal, demokraatide viimasel valitsemise aastal, vabadused Ühendriikides hoopis kasvasid. Kuivõrd aruandes arvestatakse muuhulgas välismaal vägivallatsemist, siis mingil põhjusel on jäetud Ukraina sõda, mis sai alguse kas Ühendriikide valearvestusest elik õhutusel, ei puutu samuti asjasse.
Lõuna Aafrika: kuidas on võimalik, et rassistlik, autoritaarne ja üdini korrumpeerunud mööda kõikvõimalikke allakäigutreppe marssiv režiim on kuidagi vaba? Mille ühe suurima partei hümniks on lauluke "Tapke buurid ära".
Kuidas opositsiooni taga kiusav ja meediavabadust lämmatav korrumpeerunud Brasiilia vabadus on tõusuteel?
Miks kõikvõimalike demokraatia, vabaduste ja võimu aususe normidele vastavat Ungarit petakse osaliselt vabaks? Sest sealne valitsus ei luba välismaise rahastusega valitsusvälistel organisatsioonidel riigi poliitikasse sekkuda?
Soome 100 punkti!?
Ainukese riigina maailmas sai FH käest sada punkti Soome. Seda peale aastatepikkust süstemaatilist Päivi Räsaneni ja paljude teiste kristlaste süsteemset tagakiusamist riigi poolt?
Rootsile, mille progressistlik valitsus sõna otseses mõttes vihkab oma inimesi, on aastakümneid tegelenud suure asendamisega, millest on saanud tänu massisisserändele Euroopa "mõrvapealinn", kus on üle kuuekümne geto, kuhu ametiisikutel ja normaalsetel inimestel asja ei ole, teenis Freedom House'i käest 99 punkti. Sama puntisumma teenis Norra, kus on massirände, sooideoloogia, mediavabaduse ja rohepöördega enam-vähem sama "hästi" kui Rootsis ning Soomes.
Järjest totalitaristlikumaks muutuvale Saksamaale, kus julgeolekuteenistused on kuulutanud ühiselt sõja AfD-le ja jõustruktuurid rüüstavad sõltumatute väljaannete toimetusi, on FH andnud vabaduse edetabelis 95 punkti.
Balti riikidest võib Eesti 96 punktiga Läti 89 ja Leedu 90 ees uhkust tunda, aga … 96 punkti riigile, mille e-valimisi pole võimalik pidada mitte mingisugusel kombel ausaks, ühispartei on rahvast üdini võõrdunud ja kui selle tipp-aparaaditöötajad parasjagu tuumarelvade ja rohepöörde teemal segast ei peksa, panevad need "tuima". Mille suured meediamajad on minetanud ajakirjanduse sisulise olemuse neljanda võimuna ja teenivad leiba propagandamasinatena, sealhulgas "väiksemate vendade", nagu Objektiiv, Uued Uudised ning mitmete teiste kanalite sisu ühismeedias lämmatamisega. Rääkimata suures osas läbi ja lõhki ogara ning äärmiselt erapooliku Covidi, Ukraina sõja ja valimiste teemalise propaganda-nügimise-stratkomi mahitamisest ning levitamisest.
Vaba ühiskond on vist siiski selline, kus inimesi nomenklatuuri õhutusel kõiki meditsiinieetika põhimõtteid eirava totalitaarse rahvatervise režiimi kritiseerimise eest millekski pidalatõbiste laadseks ei kuulutata ja nendi põlvi raudkangiga sisse peksta ei taheta. Kus tohib ilma tagajärgedeta isiklikule elule avaldada arvamust, et tuumariigiga sõja pidamine jõhkral kombel korrumpeerunud süvariigi nukurežiimi nimel pole tõenäoliselt väga arukas ettevõtmine. Mille ühiskondlikud tõekspidamised kujunevad mitte ajuvaba lauspropaganda, vaid ideede konkurentsi tingimustes. Kus rahvast "vihakõne" seadustega ei soovita suukorvistada. Ja nii edasi.
Vabaduse edetabeli lõpust leiab Tiibeti – mida käsitletakse aruandes eraldi territooriumina –, kus on vabadusi null punkti eest. Türkmenistanile on antud üks punkt, Myanmarile neli ja Hiina Rahvavabariigile üheksa. Valgevenes jagub FH hinnangul vabadusi seitsme ja Venemaal 12 punkti ulatuses. Ukrainat peetakse poolvabaks riigiks, mida hinnatakse 51 punktiga.