Maailm vihkas Hitlerit, kuid tundis mingil põhjusel Stalinile kaasa. Hitleri tegusid peeti maailma suurimaks kuriteoks. Stalini tegusid käsitleti aga sageli võitlusena rahu ja progressi eest. Stalin oskas erinevalt Hitlerist toime panna kuritegusid nii, et läänes leidus alati neid, kes otsisid ja leidsid õigustusi tema valatud verejõgedele. Viktor Suvorov võrdleb mõlemat režiimi.

8. mail tähistas osa Euroopast "Euroopa päeva" – 1945.aastal lõppes sõjategevus Euroopa mandril Berliini aja järgi. Esimene kapitulatsiooniakt kirjutati alla Reimsis 7. mail 1945 kell 02:41 Kesk-Euroopa aja järgi. Nõukogude Liidu nõudmisel toimus teine, lõplik ja pidulikum allkirjastamine Berliini eeslinnas Karlshorstis 8. mai õhtul kell 22:43 Kesk-Euroopa aja järgi (Moskvas oli selleks ajaks juba 9. mai 00:43). Relvarahu jõustus 8. mail kell 23:01 Kesk-Euroopa aja järgi. Seepärast peetakse võidupüha Venemaal 9. mail.

Nagu ütles tuntud Vene följetonist Mihhail Žvanetski: „Headus võidab alati. See, kes võitis, ongi hea." Sõjaajaloolane, Läände üle karanud Nõukogude luuraja Vladimir Rezun (kirjanikunimega Viktor Suvorov) on oma mitmetes teostes lahanud stalinlikku epohhi, Teise Maailmasõja algatamisega ja lõpetamisega seotud küsimusi ja talle on selles vallas saanud osaks nii teravat kriitikat kui piiritut poolehoidu. Teose „Разгром" („Purustamine") eessõnas on Viktor Suvorov talle omase lihtsuse ja täpsusega teinud võrdluse fašismile ja stalinismile. Suvorov on seisukohal, et tegemist oli sotsialistliku maailmavaate kahe leeri julma konfliktiga. Ta on kirja pannud järgmised read.

Hitleril oli punane lipp.
Ja Stalinil oli punane lipp.

Hitler valitses töölisklassi nimel, Hitleri partei nimetus sisaldas sõna „töölis."
Ka Stalin valitses töölisklassi nimel, tema võimusüsteemi nimetati ametlikult proletariaadi diktatuuriks.

Hitler vihkas demokraatiat ja võitles selle vastu.
Stalin vihkas samuti demokraatiat ja võitles selle vastu.

Hitler ehitas sotsialismi.
Ja Stalin ehitas sotsialismi.

Hitler pidas oma teed sotsialismini ainsaks õigeks ning kõiki teisi teid vääraks.
Ka Stalin pidas oma teed sotsialismini ainsaks õigeks ning kõiki teisi teid kõrvalekaldeks pealiinist.

Parteikaaslasi, kes kaldusid „õigest teest" kõrvale – nagu Röhm ja tema lähikond –, hävitas Hitler halastamatult.
Ka Stalin hävitas halastamatult kõik, kes kaldusid kõrvale „õigest teest."

Hitleril oli nelja aasta plaan.
Stalinil viisaastakuplaanid.

Hitleri ajal oli võimul üks partei, ülejäänud olid vanglas.
Ka Stalini ajal oli võimul üks partei, ülejäänud olid vanglas.

Hitleri puhul seisis partei riigist kõrgemal, maad juhtisid parteijuhid.
Ka Stalini puhul seisis partei riigist kõrgemal, maad juhtisid parteijuhid.

Hitleri ajal muudeti parteikongressid grandioosseteks etendusteks.
Ka Stalini ajal.

Stalini impeeriumi peamised pühad olid 1. mai ja 7.–8. november[1].
Hitleri impeeriumis 1. mai ja 8.–9. november.[2]

Hitleril oli Hitlerjugend – noored hitlerlased.
Stalinil komsomol – noored stalinlased.

Stalinit nimetati ametlikult juhiks, Hitlerit füüreriks. Tegelikult tähendab see tõlkes sisuliselt sama.

Hitler armastas grandioosseid ehitisi. Ta kavandas Berliini maailma suurima hoone – Rahvakogu maja. Hoone kuppel pidi olema 250 meetrit läbimõõdus ja peasaal mahutama 150–180 tuhat inimest.

Ka Stalin armastas grandioosseid ehitisi. Ta kavandas Moskvasse maailma suurima hoone – Nõukogude Palee. Selle peasaal oli väiksem, kuid kogu ehitis palju kõrgem: 400 meetri kõrguse hoone kohal pidi kõrguma 100-meetrine Lenini kuju. Kogu kõrgus – 500 meetrit. Mõlema projekti kallal töötati samal ajal.

Hitler plaanis Berliini lammutada ja ehitada selle asemele uue hiiglaslike rajatistega linna.
Stalin plaanis Moskva ümber kujundada samalaadseks hiiglaslike rajatiste linnaks.

Saksamaa jaoks oli Hitler võõras inimene – ta sündis Austrias ega omanud peaaegu võimule tulekuni Saksamaa kodakondsust.
Ka Stalin oli Venemaa jaoks „väljast tulnud" inimene – ta polnud ei venelane ega isegi slaavlane.

Mõnikord kutsus Stalin väliskülalisi oma Kremli korterisse ning neid hämmastas selle tagasihoidlikkus: lihtne laud, kapp, raudvoodi, sõduritekk.

Ka Hitler lasi ajakirjanduses avaldada fotosid oma eluruumidest. Maailma hämmastas samuti tagasihoidlik sisustus: lihtne laud, kapp, raudvoodi, sõduritekk.

Samal ajal ehitas Stalin eraldatud ja maalilistesse paikadesse hästi kindlustatud residents-kindlusi.
Ka Hitler ehitas eraldatud paikadesse kindlustatud residentsid ega hoidnud kokku ei graniidi ega marmori pealt.

Hitleri armastatud naine Geli Raubal oli temast 19 aastat noorem.
Stalini armastatud naine Nadežda Allilujeva oli temast 22 aastat noorem.

Geli Raubal sooritas enesetapu.
Ka Nadežda Allilujeva.

Geli Raubal tulistas end Hitleri püstolist.
Nadežda Allilujeva Stalini relvast.

Geli Raubali surma asjaolud on salapärased. On versioon, et Hitler tappis ta ise.
Ka Nadežda Allilujeva surma asjaolud on salapärased. On versioon, et Stalin ise tappis ta.

Hitler rääkis üht, kuid tegi teist. Nagu Stalin.

Hitler alustas valitsemist loosungiga „Saksamaa tahab rahu," kuid vallutas seejärel poole Euroopast.
Stalin võitles „kollektiivse julgeoleku" eest Euroopas ja vallutas pärast seda samuti poole Euroopast.

Hitleril oli Gestapo.
Stalinil NKVD.

Hitleril Auschwitz, Buchenwald ja Dachau.
Stalinil GULAG.

Hitleril Babõn Jar.
Stalinil Katõn.

Hitler hävitas inimesi miljonite kaupa.
Ka Stalin miljonite kaupa.

Hitler ei ehtinud end ordenitega.
Ka Stalin mitte.

Hitler kandis poolsõjaväelist vormi ilma eraldusmärkideta.
Ka Stalin kandis poolsõjaväelist vormi ilma eraldusmärkideta.

Vastatakse, et hiljem hakkas Stalin armastama sõjaväelisi auastmeid, marssali paguneid ja kuldseid epolette. See on tõsi. Kuid Stalin andis endale marssali auastme 1943. aastal pärast Stalingradi võitu, kui sai selgeks, et Hitler kaotab sõja. Stalin oli siis 63-aastane. Marssalivormi kandis ta esimest korda Teherani konverentsil kohtudes Roosevelti ja Churchilliga. Selles küsimuses ei saa Hitlerit ja Stalinit võrrelda, sest Hitler ei elanud nii vanaks ega näinud selliseid võite.

Muus osas langeb kõik kokku. Stalin ilma habemeta, kuid kuulsate vuntsidega. Hitler ilma habemeta, kuid samuti kuulsate vuntsidega.

Milles siis erinevus?

Erinevus on vuntside kujus.

Ja veel selles, et maailm vihkas Hitlerit, kuid tundis mingil põhjusel Stalinile kaasa.

Hitleri tegusid peeti maailma suurimaks kuriteoks. Stalini tegusid käsitleti aga sageli võitlusena rahu ja progressi eest, kuigi sakslased elasid Hitleri ajal pehmelt öeldes paremini kui venelased Stalini ajal. Vähemalt ei sundinud Hitler oma rahvast kolhoosidesse ega korraldanud oma rahvale kunstlikku näljahäda.

Stalin oskas erinevalt Hitlerist toime panna kuritegusid nii, et Läänes leidus alati neid, kes otsisid ja leidsid õigustusi tema valatud vere jõgedele.

Hitler vallutas poole Euroopast – kogu ülejäänud maailm kuulutas talle sõja.
Stalin vallutas poole Euroopast – kogu ülejäänud maailm saatis talle õnnitlusi.

[1] Oktoobrirevolutsiooni aastapäev (tõlk)

[2] 1923. aasta Müncheni õlleputši aastapäev (tõlk)

Tõlkinud Roland Tõnisson