
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Aalto Ülikooli teadlaste koostöös valminud uuringus nenditakse, et tsivilisatsiooni alustekstide tundmine tagab inimeste parema tervise.
Teadustöö kannab pealkirja "Müüdid, maakaardid ja pärismaine taju: müütiliste jutukangaste keskkonna tervisekriiside ruumiliste kujutiste eritlemise teoreetiline raamistik". Uuringus tõdetakse, et keskkonna tervisekriisid ilmnevad sageli omavahel seotud mitmikkriisidena, milles on tegemist keskkonna-, tervise- ja sõjaliste küsimustega.
Teadlaste sõnul juhtub selliseid kriise viimaste aastakümnete jooksul järjest sagedamini, need on pingelisemad ning levivad ulatuslikumalt.
Kriisidega toimetulemiseks on neid vaja mõista. Mille tõttu on eriti tähtis ühiskondlikku selguse, -turvalisuse, -lootuse ja füüsilise ellujäämise nimel keeruliste keskkonna tervisekriiside (Environmental Health Crises; EHC) haldamiseks välja mõelda uuenduslikud kommunikatsioonimudelid.
Varasemalt on mütoloogilisi ja teaduslikke lähenemisi üldjuhul käsitlusviisistatud vastanditena. Kõnealuses teadustöös seati eesmärgiks lahata tervisekriiside mütoloogia ja teaduse kokkupuutepunkte. Millest järeldatakse, et mütoloogiliste jutukangaste (narratiivide) mustrite teadlikkus võib tänapäevase kriisilävimise tarbeks pakkuda eritlemiseks olulisi sissevaateid.
Inimeste vaimu kaardistamine toetab olulisel määral ruumiliste probleemide lahendamist. Tervisekriise puudutavate müütide tundmine aitab väidetavalt märksa tõhusamalt ja empaatilisemalt vastata tänastele keskkonna terviseohtudele.
Jutupunkt, kuidas kliimamuutused räsivad inimeste tervist, on üks kliimakommunismi propaganda lemmikžanreid. Millisena kuulub see kui mitte päris ajaloo prügikasti, siis mainimisväärsena, sarnaselt lõssenkismile ja hoiatava näitena, ainult teadusloo valdkonda.
Teisalt väitega, et müütide toel on võimalik lahendada tänaseid tervisekriise, tunnistavad teadlased traditsiooniliste tõekspidamiste ja talupojamõistuse väärtust inimeste tervise tagajana.
Alljärgnevalt on välja toodud kolm ajaloo levinumat ja tõhusamat tervise kriisikommunikatsiooni näidet:
„Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija." (2Ms 15:26)
"Mu poeg, pane tähele mu sõnu, pööra oma kõrv mu kõnede poole! Ära kaota neid enesel silmist, hoia need oma südames; sest need on eluks sellele, kes need leiab, ja terviseks kogu ta ihule!" (Õp 4:20–22)
Aristoteles käsitleb "Metafüüsikas" (V raamat, 20. ptk) tervist "seadumusena" – "hexis" (tõlgitud üle inglise keele):
"(2)"Evimine" ehk "harjumus" (hexis) tähendab meelelaadi, mille kohaselt seda, mida käsutatakse, käsutatakse kas hästi või halvasti. Seda kas iseeneses või suhtes millessegi teisesse. Nagu näiteks on tervis harjumus, kuna see kujutab niisugust meelelaadi. (3) Niisuguse meelelaadi ilmnemise puhul me räägime harjumusest, millisel põhjusel tähendab osade täiuslikkus "harjumust"."
Klassikaline filoloog Anne Lill selgitab Aristotelese "Nichomachose eetika" saatesõnas sõna "hexis" sisu:
"Aristoteles määratleb loomutäiust seadumusena (hexis), mis eeldab valikut, eelisotsustust (proairesis), mis peab olema vahepealne äärmuste vahel (mesotês) ja milleni jõutakse loogilise arutelu abil (logos), tehes otsustuse nagu mõistlik inimene (phronimos). Vajalikud tingimused, millele loomutäius toetub, on seega valik, vahepealsus, loogiline arutelu ja mõistlikkus. Eetiline käitumine pole antud inimesele sünnipäraselt, see ei ilmu ka mehhaaniliselt mingi ühe põhjuse mõjul. Sellist lähenemist on peetud Aristotelese eetika üheks olulisemaks jooneks (Hardie 1968: 102 jj.)."
Kokkuvõtlikult tõdeb Aristoteles, et tervis algab tervest mõistusest, mis loob inimese elule vajaliku raamistiku, mis omakorda on aluseks seadumuste tekkele. Ergo, nii vaimse kui füüsilise tervise huvides võiks iga inimene olla tuttav tsivilisatsiooni tuumiktekstidega. Lugeda neid päris raamatust. Mille juures on soovitav teha tindisulepeaga käsikirjalisi märkmeid.
"Uuenduslike kommunikatsioonimudelite" puhul osutub tõenäoliselt tõeseks vanasõna: "Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all." Millest omakorda saab üheselt järeldada, et progressiusk on raske ajuhaigus.
Terve elu tagab loomuõigus. Loomuõigus tähendab kahe suure käsu (Mt 22:36–40) järgimist ehk objektiivse ja muutumatu reaalsuse tunnistamist, elamist traditsiooniliste väärtuste kaastekstis ning moraalset selgroogu.
Üksikumalt pole tõenäoliselt olemas paremat vaimse ja kehalise tervise (ennetavat) lahendust kui paastumine.