Saksamaa saatis käesoleval aastal 300 000 noorele sakslasele küsimustiku, mille alusel on võimalik astuda väeteenistusse. 300 000 küsimustiku saajast oli vabatahtlikult väkke astuma vaid 530 noort.
Samas uue Wehrdiensti süsteemi alusel saadetud küsimustikule vastamise määr oli väga kõrge ehk 96 protsenti.
25. juunil üllitatud Saksamaa kaitseministeeriumi avalduse kohaselt saadeti juuni keskpaigaks 300 000 küsimustikust täidetuna tagasi 298 200, vahendab Brussels Signal.
153 200 ankeeti saadeti meestele (kes vastavalt seadusele on kohustatud vastama) ja 145 000 saadeti naistele.
Tänaseks on ainult 1500 inimest läbinud meditsiinilised ja valikutoimingud ning ainult 530 neist on valmis asuma 2026. aastal teenistusse.
Küsimustikus näitas väeteenistuse vastu huvi üles rohkem kui üks viiest mehest. Siiski märkimisväärne enamust neist pole astunud samme ametlikult väeteenistusse asumiseks.
Wehrediensti küsimustiku süsteem võeti kasutusele käesoleva aasta alguses ja selle eesmärgiks on tuvastada sõjaväeteenistuseks motiveeritud isikud. Samuti üritatakse nii vältida kohustusliku ajateenistuse kehtestamist. Seni paistab, et lahendus väga hästi ei tööta.
Hetkel teenib Bundeswehris ümmarguselt 186 000 inimest. 2030. aastate keskpaigaks soovitakse teenistujate arvu suurendada 260 000 sõdurini, millele lisandub 200 000 reservväelast, mis lubaks sõja korral Saksamaal rindele saata 460 000 relvakandjat.
Bundeswehri sõdurite arvu suurendamine on tänase kaitseministri Boris Pistoriuse lipu-esimus ja oluline osa Saksamaa NATO kohustuste täitmisest.
Eksperdid ja opositsioonipoliitikud toovad välja järgmised põhjused, miks inimesed ei taha väkke minna: palk ja töötingimused on tsiviiltööturu omadega võrreldes tagurlikud. Tööajad ja -kohad pole meeldivad. Ühiskonnas pole relvajõudude kuvand kiita. Vaatamata Saksamaa tööstusest vabastamisele on siiski veel võimalik noortel koolilõpetajatel leida paremini tasustatud töökohti.
Osaliselt mängib väepelgusele kaasa kaasnev pikk bürokraatia.
Küsimustiku-lahendusest eeldati, et see on võrreldes varasemaga mugavam ja aitab paremini sõdureid värvata.
Käesoleval aastal on väkke astumiseks esitatud kokku 38 500 avaldust, mida aasta varasemaga võrreldes on 24 protsenti enam. Uute sõdurite arv on kasvanud 13 protsendi võrra ligikaudu 13 000-ni.
Paraku isegi nendest numbritest ei piisa jõudmaks valitsuse poolt seatud kaitsejõudude suuruse eesmärkideni.
Kriitikute sõnul tuleb kaitsejõudude probleemidele vastuseid otsida aastatepikkusest alarahastusest, poliitilisest eiramisest ja peale Külma Sõja lõppu levinud patsifismi ideoloogiast.
Lisaks oli 2013. aasta lõpust kuni 2019. aasta keskpaigani Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
2025. aasta lõpus käivitas Bundeswehr värbamise eesmärgil reklaamikampaania. Kui muidu on reklaamid Saksamaal äärmiselt DIE ja värvilised, siis see reklaam on silmipimestavalt valge.
Toimetas Karol Kallas