Andmed ja tehisaru on väidetavalt XXI sajandi "nafta" ning suurvõimud näevad maalähedast ilmaruumi tulevikuplatsdarmina selle ammutamiseks.
Riikidest tegelevad orbiidi andmekeskuste arendamisega Ameerika Ühendriigid, India ja Hiina Rahvavabariik. Euroopa Liit rahastab Euroopa Liidu Null Heitmete ja Andmete Iseseisvuse Eesrindlikku Kosmosepilve projekti. (Advanced Space Cloud for European Net zero Emission and Data sovereignty; ASCEND.)
Kõige kaugemale on orbiidi andmekeskuste "tähtkujude" (constellation) arendamisega jõudnud neli ettevõtet.
- Starcloud on esimene, mis saatis 2025. aasta novembris orbiidile NVIDIA H100 protsessoritega andmekeskuse. Kokku kavatseb ettevõte saata esimese hooga orbiidile 88 000 andmekeskus-tehiskaaslast, milleks see on kogunud sadu miljoneid dollareid.
- Amazoni asutaja Jeff Bezosiga seotud raketiettevõte Blue Origin üritab Project Sunrise (päikesetõus) projekti raames toimetada maalähedasele orbiidile ligikaudu 51 600 andekeskuse tehiskaaslast.
- SpaceX taotleb Ühendriikide föderaalselt sideametilt (FCC) luba saata orbiidile algatuse Starmind (tähemeel) raames kuni miljon tehisaru (TA) andmekeskust, millega on kavas alustada 2028. aastal.
- Google'i Project Suncatcher saadab oktoobri alguses kosmosesse esimese katsesatelliidi. (Projekt Päikesepüüdja; suncatcher tähendab akna ette riputatavat ehisvitraaži.)
Maalähise ilmaruumi andmekeskuste turul loodavad kaasa lüüa veel Ühendriikide ettevõtted Orbital, Aetherflux / Cowboy Space, Axiom Space koostöös Kepler Communicationsiga, Lonestar Data Holdings ja Sophia Space.
Lonestar on tänaseks juba esimese katseandmekeskuse toimetanud orbiidile ja väidetavalt on ettevõte viinud läbi katsetuse andmekeskuste ehitamiseks Kuu pinnale. Ülejäänud ettevõtted üritavad ilmaruumi andmetöötlusega alustada 2027.–2028. aastal.
Kõiki lahendusi ühendab kava varustada andmekeskuseid kas lakkamatu või pea lakkamatu päikeseenergiaga saates need maalähedasele (500–2000 km) Päikesega sünkroonilisele orbiidile.
Tänase ärireaalsuse pinnalt hinnates on tõenäoliselt kosmoseandmekeskuste esirinnas Elon Muski veetav SpaceX. SpaceX käitab maailma kõige soodsamat kosmosetransporti ja pakub üle maailma Starlinki sideteenust. Tulevastes orbiidi andmekekustes on Starlinki võimekus ühendatud andmetöötlusega ning SpaceX hakkab Terafabis ise tootma andmekeskuste kiipe ning servereid-satelliite.
SpaceX treenib tehisaru Grok, teine Muski ettevõte Tesla on päris kaugele jõudnud robotite (nii inimese sarnaste kui tööstuse tarbeks) arendusega ja kolmas Tesla Energy toodab akusid ning päikesepaneele. Mingil hetkel kavatseb SpaceX hakata andmekeskuseid ning kõike vajalikku tootma Kuul asuvates robottehastes.
Toimetas Karol Kallas