Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak hoiatab väljaandes Postimees ilmunud artiklis liberalismi kui konkreetse poliitideoloogia ja liberaalse ehk vaba demokraatia mõiste samastamise eest, sest tulemus ei erine tema hinnangul ühelgi moel ükskõik millise praeguse või ajaloolise diktatuuri olemusest.
"Konservatiivseid või mitteprogressiivseks peetavaid ideid ei suruta maha mitte argumenteerides ja akadeemilises väitluses, vaid vastaspoolt auditooriumist maha karjudes, süüdistades vihkamises, solvamises ning muutes seejuures igasuguse mõtestatud diskussiooni võimatuks," kirjutab Espak, viidates Ameerika Ühendriikides kujunenud olukorrale, ja lisab, et valjuhäälseid nõudmisi asuda ideoloogial põhinevat tsensuuri kehtestama kuuleb ka Eestis üha jõulisemalt nii eri ideoloogidelt kui mõnikord isegi teadusasutustes.
"Kui muudame oma riigisüsteemis tõe üle otsustajaks vaba ideede võitluse ja väitluse asemel mõnest ametimehest koosnevad komisjonid või kohtud, muutume ise diktatuuriks ning kaotame vaba demokraatia," hoiatab Espak.
Espak juhib tähelepanu tendentsile ajada segamini mõisted "vaba" ja "liberalism". Valgustusaja ideena alguse saanud demokraatiavormi nimetatakse liberaalseks või lääne demokraatiaks, kuid see ei viita Espaki sõnul liberalismi kui konkreetse poliitideoloogia domineerimisele, vaid tähendab "vaba demokraatiat", kus võivad võimule saada erinevad ideoloogiad.
"Võttes arvesse mõistete "liberaaldemokraatia" poliitilist laetust või kallutatust mõistete "liberalism" või "liberaalne ideoloogia" poole, teeksin ettepaneku lääne demokraatia kui nähtuse kirjeldamisel kasutada eesti keeles eelkõige konstruktsiooni "vaba demokraatia"," pakub Peeter Espak ja rõhutab, et nii liberaalne kui konservatiivne eluhoiak on vaba demokraatia lahutamatud osad.
Loe lähemalt Postimehest.