Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kiitis eile "uinuvat kaunitari" Lissaboni lepingut abi eest Euroopa Kaitseliidu ehk maakeeli Euroopa Liidu Armee loomisel.
Nimetatud lepet kutsuti algselt "Euroopa põhiseaduseks", kuid pärast selle hülgamist Prantsuse ja Hollandi rahvahääletustel aastal 2005 pakendati ta teise paberisse.
Hiljem hülgas leppe ka Iirimaa, kuid neid sunniti uuesti hääletama, kuni saadi soovitud ehk jaatav vastus.
Oma eilses ametlikus teadaandes seostas Juncker Lissaboni lepingu nn permanentse struktureeritud koostöö leppega (Permanent Structured Cooperation deal, PESCO), millele kirjutasid 23. novembril alla 23 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Oma allkirjadega nõustusid liikmesriigid Euroopa Liidu armee loomisega, pühendudes relvajõudude integreerimisele, ühiste kaitsekulutuste kasvule ja ühise peakorteri loomisele.
"Juunis ütlesin ma, et käes on aeg äratada üles Lissaboni Leppe Uinuv Kaunitar: permanentne struktureeritud koostöö," kirjutas Juncker.
"Kuus kuud hiljem see sünnib. Ma tervitan samme, mille Liikmesriigid täna astusid, panemaks paika Euroopa Kaitseliidu aluseid."
Enne Brexiti referendumit üritas Euroopa Komisjon ühisarmee plaani varjata, kuid juunis purtsatas Juncker selle kõnetoolist välja.
Euroopa Parlamendis nn kaitseliidu raportööri ametit pidav Urmas Paet on varasemalt hoiatanud, et "kõhklejaid ei ole mõtet" selle jutuga enneaegselt "ehmatada."
Eilse seisuga osalevad ühisarmee loomises vähemalt 25 Euroopa Liidu liikmesriiki. Taani ei osale.
Seitsmeteistkümnest praeguseks väljakuulutatud sõjaväelisest projektist on neli – meditsiiniteenistuse koordineerimise, logistikakeskused, väljaõppekeskused ja kiirreageerimisjõudude tsentraliseeritud ettevalmistuse – võtnud enda juhtida Saksamaa.
Armee peab saama valmis aastaks 2025.