SA Archimedes viib sel sügisel läbi kaks vaenukõne ennetamise töötuba õpetajatele ja noorsootöötajatele. Kriitikud näevad ürituses propagandaprojekti, kuhu on kaasatud maksumaksja raha.
„Meie noorteagentuur alustas noortele suunatud hoolivate väärtuste tegevuskava elluviimist kahe aasta eest. Eesmärk on juhtida rohkem tähelepanu positiivsetele väärtustele nagu mitmekesisus, avatus, austus, hoolivus ja sõbralikkus," tutvustas SA Archimedes kommunikatsioonijuht Eero Loonurm Archimedese Noorteagentuuri olemust.
Vaenukõne ennetuse töötoad on osa sellest tegevuskavast. Eesmärk on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine. Selleks luuakse ka tööriistad, mida noorsootöötaja saab kasutada vaenukõnega tegelemisel.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimees Varro Vooglaid on projekti suhtes kriitiline. Tema sõnul on tegu algusest peale kallutatud ettevõtmisega, mis juhindub korraldajate tugevalt sooideoloogilistest hoiakutest. Samas lükatakse osa ühiskonnagruppe hoopis kõrvale.
SAPTK näeb projektis propagandat
Esmalt juhtis Vooglaid tähelepanu töötubade läbiviija Helen Talalaeva taustale.
„Fakt on see, et kuni hiljutise ajani töötas Talalaev aastaid Sotsiaalministeeriumi poolt heldelt rahastatud Eesti LGBT Ühingu juhina. Nüüd on ta hiiglasliku eelarvega SA Archimedese palgal. Ilmselt tegeleb ta edasi homoaktivistliku programmi elluviimisega — temast on saanud koolitaja õpetajatele ja noorsootöötajatele vaenukõne ennetamise küsimuses," sõnas Vooglaid.
Helen Talalaev omalt poolt täiendavaid kommentaare telefonis ega kirjas ei andnud. Kõik ajakirjaniku küsimused palus ta esitada ürituse korraldajale SA Archimdesele.
Loonurme sõnul toimus koolituse juhi valimise konkurss kevadel, märtsist aprillini. Pakkujate ring oli avatud ning koolitajaks kandideeris kolm koolitajat.
„Pakkujaid hindas meie hindamiskomisjon selle järgi, millised olid ideed töötubade sisulise kirjelduse osas. Samuti määras otsust kandideerijate kvalifikatsioon," märkis Loonurm.
Vooglaid: tekstimaterjal on kallutatud
Teiseks pidas Vooglaid kallutatuks töötubades osalejatele jagatava käsiraamatu „Järjehoidjad" sisu. Selle 150-lt leheküljelt leiab vaenukõne definitsiooni ühes arvukate näidetega. SAPTKi esimeest pahandas „vaenu õhutamise" näidete suunatud valik. Näiteks on käsiraamatu lehekülgedel hulgaliselt juttu seksuaalvähemuste ja sisserändajate diskrimineerimisest, kuid kristlaste nurkasurutus on taandatud tühiasjaks.
„Peamise tõkestamist vajava "vaenu" vormina on keskendutud just homoliikumise nõudmistele, mitte näiteks kristlaste tagakiusamisele. Ka käsiraamatu toimetaja Aet Kuusik on tuntud homoaktivist, imuu hulgas Feministeeriumi liige," märkis Vooglaid.
Ajakirjandusliku objektiivsuse huvides tuleb tõdeda, et Vooglaiu kriitika on mõistetav. Käsiraamatu PDF-versiooni sõnaotsingut kasutades esineb tekstis sõna „homoseksuaal" 23 korral, „sisserändaja" 51 korral, samas sõna „kristlane" erinevaid kombinatsioone kohtab kokku vaid 4 korral.
Kulutades maksumaksja raha
Käsiraamatu tõlget eesti keelde korraldas Archimedese Noorteagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskusega.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik sõnas, et "Järjehoidjate" eelarveallikaid oli kaks. Ca 5600 eurot tuli Archimedese Noorteagentuuri kaudu noorte tõrjutusriski vähendamise meetmest. Teine osa, ca 4550 eurot Noorsootöö Keskuse õppematerjalide eelarvest.
Kulutused tehti tõlkele ja keeletoimetusele ning kujundusele ja trükiste transpordile. Olgu öeldud, et Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve tuleb riigieelarvest ja selle kinnitab haridusminister.
Mis on „vaenu õhutamine"?
„Termin "vaenu õhutamine" hõlmab igas vormis eneseväljendust, millega levitatakse, õhutatakse, propageeritakse või õigustatakse rassivaenu, ksenofoobiat, antisemitismi või muud vaenu ja mille aluseks on sallimatus, sealhulgas sallimatus, mis väljendub agressiivses natsionalismis ja etnotsentrismis ning vähemuste, sisserändajate ja sisserändaja taustaga inimeste diskrimineerimises ja vaenulikkuses nende vastu."
Allikas: „Järjehoidja" (2016), autorid-toimetajad Ellie Keen ja Mara Georgescu, tõlkinud OÜ Luisa Tõlkebüroo, keeleliselt toimetanud Aet Kuusik