Kolumnist Roland Tõnisson pajatab Hiinas juba 30 linnas käimasolevast eksperimendist „Sotsiaalse usalduse programm", mille eesmärgiks on tehisintellekti kaudu monitoorida kodanike käitumist ning jagada nad viide klassi, mis võimaldavad klassikuuluvusele vastavaid hüvesid.
Kui moodne inimene midagi Piiblist teab, siis seda, et selles räägitakse kollase rassi ülemvõimust kogu maailma üle. Ma ei ole antud asjas moodne inimene ja palun tavaliselt selline koht mulle, teadmatule, ette näidata. Ilmselt ei peeta mind selle teadmise vääriliseks, sest seni ei ole ükski mulle toda salatarkust soostunud ette näitama.
See selleks. Kaasaegne inimene usub, et tehnoloogia abil on võimalik võita kõik takistused teel globaalsele, mugavale, turvalisele õnnele – inimese ja tehnika sümbioosi triumfile. Kahjuks ei jaga kõik seda optimismi. Näiteks moskvalaste patriarh Kirill on saanud märklauaks pilgetele, kuna võttis jõulukõnes teemaks kaasaegse infotehnoloogia kaasas käivad ohud. Lisaks naerdakse kõigi „vanausuliste" üle, kes seisavad põiki ees progressi võidukäigul.
Selle kirjatüki ülesanne ei ole kaitsta patriarh Kirilli, sest tema ei ole ainus, kes on rääkinud Antikristusest. Sellest tegelasest räägib meelsasti ka moodne maailm, mängides mõtte, mõiste ja spekulatsioonidega sel teemal. Antikristusteks on peetud läbi aegade keiser Nerot, kõiki paavste, Martin Lutherit, Hitlerit ja Stalinit – nende kuulsate inimeste kaasaegseid võib mõista, sest nad lähtuvad oma isiklikest kogemustest omas ajas. Ja igale inimesele tundub tema aeg ja kogemus ülimana, tähtsaimana tsivilisatsiooni olemise protsessis.
Selle kirjatüki eesmärk ei ole ka kergitada katet Ilmutusraamatult. Heale lugejale võib selleks soovitada näiteks Arne Hiobi teost „Patmos." Ümber ei saa aga lükata fakti, et me oleme juba praegu tehnoloogia poolt karjatatavad nagu lambad, kelle jaoks kunagi hakkavad naha alla paigaldatud kiibid tunduma kui praegu meile kivikuulidega paugutavad suurtükid.
Täna, aastal 2019, on meil võimalik jälgida Hiinas toimuvat. Seda, mille võimalikkuse üle meil praegu irvitatakse – jutt on totaalsest tehnoloogilisest kontrollist inimkoosluste üle. Muidugi võib sellegi üle naerda, ent võime meenutada, mismoodi meie valitsuse tasandil hurjutati paanikatekitajatena majandusteadlasi, kes hoiatasid majanduse ülekuumenemise ning laenumulli lõhkilendamise eest. Mull lõhkes. Selgus, et hästi koolitatud ja realistliku pilguga teadlastel oli õigus. Ja mitte nendel, kes manasid Eesti elanikele ette kaunist tulevikku ja muredevaba laenurahaga ostetud paradiisi. Seega tasub meil kindlasti tähele panna, mille eest meid globaalse ämblikuvõrgu kritiseerijad hoiatavad.
Seega siis Hiinas toimuvast. Siin on 30 linnas käimas eksperiment tehisintellekti arendamiseks. „Sotsiaalse usalduse programmi" loomine käivitus aastal 2014 Hiina rahvavabariigi Riiginõukogu algatusel, eesmärgiks ohjeldada asotsiaalset käitumist.
Представьте, что вся ваша жизнь зависит от плюсиков в карму. Как долго вы бы продержались? В Китае именно так. Компьютер решает, достоин ты хорошей жизни или нет
Posted by ТОК on Reede, 23. november 2018
Valitsuse silmis usalduse võitnud kodanikud võivad nautida kõiki ühiskonna poolt võimaldatavaid teenuseid. Usalduse kaotanud isikud ei või samas iseseisvalt astuda pea sammugi. Andmetöötlussüsteem kogub Riiginõukogu jaoks informatsiooni ostude, trahvide, liikumise ja isegi sotsiaalmeedias jagatud „meeldimiste" kohta, ning jagab inimesed ka automaatselt kastidesse, nagu hinduistlikus ühiskonnas. Kuna tegemist on riikliku programmiga, mida kureerib Hiina Kommunistlik partei, ei võigi see ühele korralikule kodanikule vastumeelt olla.
„Ma sülitan privaatsuse peale," ütleb üks programmi reklaamimise tarbeks intervjueeritu. „Püüda kaitsta personaalset informatsiooni on ajaraiskamine olukorras, kus oleme niigi kontrollitavad. Elame elektroonika-, digi-, ja internetiajastul."
Iga eksperimendipiirkonnas elav kodanik saab alustada 1000 punktilise „arvega." Edasi sõltub kõik temast endast. Jätsid junnid koera tagant koristamata? Võetakse 5 punkti maha! Aitad vanuri teisele poole teed? Saad 5 plusspunkti. Vabatahtlik töö ja doonorlus annavad samuti lisaboonuseid.
Lee Jeng-un, süsteemi testiva ettevõtte Sesame Credit tehniline direktor selgitab: „Inimene, kes mängib 10 tundi päevas videomänge, saab külge loodri sildi. Mähkmeid sageli ostev inimene klassifitseerub lapsevanemaks, seega ka vastutustundlikuks isikuks." Kuna asjaga on seotud kommunistid, siis on ometigi selge, et küsimus ei ole ainult koerakakas, vereannetuses, mähkmetes ja õiges kohas teeületamises, vaid totaalse kontrolli saavutamises oma alamate üle.
Kõik inimesed jagunevad vastavalt oma reitingule viide kategooriasse. AAA „gruppi" kuuluvad kodanikud, kellele on kogunenud üle 1050 punkti, AA „kastis" on enama kui 1000 punkti omanikud, B „grupis" tegelased võivad nautida skoori üle 900 palli, C kategooriasse kuuluvad tegelased, kellel alla 850 palli ja viimane, grupp D on need, kelle ebakorrektne käitumine on jätnud neile punkte vähem kui 600.
AAA – see on eliit. Neid võetakse meelsasti tööle, nad saavad laenu väga headel tingimustel, kui nad satuvad haiglasse, saavad neid ümbritsema hool sellest hetkest, mil saabuvad raviasutuse lävele. Kategooriasse D kuuluvail isikuil (õigemini häbimärgistatuil) on tööd leida keeruline, laenudest võib vaid unistada, neile ei müüda lennupileteid. Hiina valitsus on võtnud 2018. aasta mai seisuga võimaluse kasutada lennukeid 11,4 miljonil ja kiirronge 4,25 miljonil inimesel. Nendega ei maksa isegi suhelda, sest see madaldab kõrgemalseisva kodaniku „reitingut."
„Neist eemale hoida on normaalne, sest minu reiting on seotud minu sõprade reitingutega ja nii liigun õigel teel. Inimesed hakkavad paremini käituma, sest ülejäänud inimesed hakkavad neid (kõrgema reitinguga kodanikud) järgima," on üks intervjueeritud hiinlanna eksperimendi käiguga rahul.
Sotsiaalse usalduse programm töötab juba umbes kolmekümnes Hiina linnas. Alates aastast 2021 kavatsetakse seda rakendada kogu Hiina territooriumil.
„Ma arvan, et see aitab inimestel üksteist paremini usaldada. Ja see annab suurema reitinguga inimestele paremaid võimalusi. Minu arvates on see hea idee, aitab paremini kontrollida seaduserikkujaid," on rahul üks korralik kodanik, kes ei põtki poliitiliselt ebakorrektselt vastu kompartei poliitikale.
Riigi viimase viisaastakuplaani kohaselt on eesmärgiks seatud avaliku „musta nimekirja" kokkupanek, mille alusel piirata ebausaldusväärsete isikute ligipääsu toodetele-teenustele ja töötada välja karistusmeetodid.
Kas seda lugedes tundub Hiinas toimuv tõesti nii võõrana? Puutevabad pangakaardid on ilmselgelt kiipide eelkäijad. Mis meid aga ees ootab? Eestiski tegutsevad juba ettevõtted, mis kiibistavad oma töötajaid. Kas ei ole me näinud viimase paari dekaadi jooksul, kuidas meelsuskontroll meie üle oma võrku laotab ja kuidas europoliitika meid meedia ning Brüsseli koloniaalpoliitikute abil oma aedikusse suunab? Kas me müüme tõesti oma vabaduse ja hinge mugavuse ning petliku rahu Moolokile?