Maailma ühe mõjukama majanduspäevalehe põhjalik uuring paljastab, kuidas Google manipuleerib otsimootori tarkvara ja kuidas selle töötajad otsustavad, mida inimestele vastetena näidatakse ja mida mitte ning millises järjekorras.
Wall Street Journali (WSJ) nelja ajakirjaniku enam kui saja intervjuu ja väljaande enda katsete põhjal valminud põhjalik artikkel põrmustab maailma suuruselt neljanda ettevõtte Alphabet vabandused, et nad ei toimeta otsitulemusi ning need ilmuvad Google'i otsimootori kasutajate ekraanidele ausas järjekorras.
Alphabet, ehk siis Google otsimootor, YouTube'i video- ja mitmed muud teenused on sattunud üle maailma järelvalveorganite uurimise alla ja ettevõtet kahtlustatakse konkurentsi lämmatamises, poliitilises kallutatuses ning valeuudiste levitamises.
Mainitud arengud on viinud ettevõtte kaugele selle algsest juhtsõnumist, milleks oli "maailma informatsiooni organiseerimine". Täna üritab Google üha rohkem määratleda, mis ja kuidas see info kasutaja ette ilmub.
WSJ ajakirjanikud jõudsid järeldusele, et:
- Google on oma otsialgoritme muutnud viisil, et need eelistavad suurettevõtteid väikestele ja tõestasid vähemalt ühe juhu, kus otsitulemusi muudeti Google'i suure reklaamikliendi eBay huvides. Suurima otsimootori haldaja on tänaseni väitnud, et midagi sellist nad mingil juhul ei tee. Samuti on Google edendanud suurte veebikeskkondade, nagu näiteks Amazon ja Facebook, nähtavust.
- Google'i insenerid timmivad igapäevaselt algoritme, mis lisavad otsingutele järjest suuremal hulgal lisakihte. Nendeks lisakihtideks on näiteks isetäituvad otsinguvihjed (auto-complete suggestions), nõndanimetatud teadmistepaneelide kastid (otsingute kõrvale või alla ilmuvad seletustega kastid otsitava teema kohta), otsingute etteotsa lisatavad "esiletõstetud jupid" (featured snippets) ja valitud uudised. Viimaste puhul on olemas siiski mingid reeglid, mida insenerid tohivad ära jätta ja mida muuta.
- Kuigi Google on avalikult eitanud mustade nimekirjade olemasolu, on need siiski olemas ja ettevõte eemaldab otsingutest teatud lehekülgi ja/või piirab muul viisil nende kuvamist. Viidatud nimekirjad erinevad rämpspostikeskkondade, USA ja teiste riikide valitsuste poolt koostatud pedofiilia, autoriõiguseid rikkuvate ning terroriorganistasioonide lehekülgede leviku piiramise loenditest.
- Automaatselt täidetavate otsingute (autocomplete), mis ennustavad mõne tähe pealt otsimärksõnu, tarbeks on Google'i insenerid loonud algoritmid ja mustad nimekirjad, mis jätavad välja vastuolulised tulemused. Vastuolulisteks loetakse teemasid nagu abort või immigratsioon ja sedasi piiratakse ühiskonnas oluliste teemade kohta mitmekülgse info levikut.
- Google'i töötajate ja juhtkonna, sealhulgas ettevõtte asutajate Larry Page'i ning Sergey Brini omavahelised arvamused on läinud lahku teemal, mis määral võib otsitulemustesse sekkuda. Töötajatel on õigus sekkuda teatud märksõnade, nagu näiteks vaktsineerimine ja autism, otsitulemustesse.
- Google'i palgal on tuhandeid mittekoosseisulisi ja suhteliselt madalapalgalisi otsingute algoritmide tulemuste järjestuse kvaliteedi hindajaid. Viidatud lepinguliste töötajate sõnul on Google neile tagasiside raames seletanud, millised on õiged otsitulemuste järjestused ja nad on enda hinnanguid ka vastavalt korrigeerinud. Lepinguliste töötajate koguhinnanguid kasutatakse Google'i algoritmide timmimiseks.
2000. aastate alguses olid WSJ andmetel Brini ja Page'i arvamused tublisti lahknenud, kuidas hallata otsitulemustest rämpsu ja vihasisu. Brin oli toona rohkem asjade isevoolu ja Page suurema sekkumise poolt. Väidetavalt ei sekkunud Brin, kes on Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust emigreerunud juutide poeg, otsialgoritmi kui see näitas otsingu "juut" peale ka antisemiitlikke lehekülgi. Selliste tulemuste taustaks oli toonane tõekspidamine, et "otsitulemused luuakse objektiivselt ja need ei sõltu Google'i töötajate uskumustest ja eelistustest".
Page seevastu oli toonasele otsingujuhile öelnud, et see "teeks seda, mida on vaja" ja "Brin hävitab Google'i". Hiljem on sekkumine otsitulemustesse muutunud Google'is üha tavalisemaks.
Kui Breitbart News üllitas 2018. aastal lekkinud video, kus Brin ja Google'i tegevjuht Sundar Pichai manasid Trumpi võitu presidendivalimistel, siis ilmus see video otsingu "lekkinud Google'i video Trump" (leaked Google video Trump) peale alles 12. leheküljel, mis uudise toonast aktuaalsust arvestades oli ilmselgelt nii "sätitud".
WSJ ajakirjanikud leidsid oma uurimistöö käigus ka kinnitusi väitele, et Google'i otsingud on erapoolikud.
Google eelistab otsingutes suuri väikestele
WSJ hinnangul suunab Google ostlemise puhul inimesed suurte tarnijate juurde eeldades, et nii leiavad inimesed otsitava hõlpsamalt üles. Selline kallutatus lämmatab konkurentsi.
Kallutatus suurte poole ei puuduta ainult ostlemist. WSJ artikli kommentaarides kurdab üks Kanada keskmiste ja väikeettevõtete tegevuse analüüsimisele pühendunud majandusinfo kirjastaja, kuidas nende teenuse nähtavus vajub Google'i tulemustes aina tahapoole, mida ei saa seletada muud moodi kui tahtliku suunamisena. Kuigi nende info puudutab Kanada kohalikke ja mitte nii suuri ettevõtteid, annab Google esimesena selliste ettevõtete otsingu peale vastuseks suurte USA meediakontsernide tulemusi.
Poliitiline kallutatus
Konservatiivseid ja poliitiliselt paremaid sõnumeid levitavad keskkonnad väidavad, kuidas nende sisu "liberaalsete" ja peavoolu keskkondade huvides otsingutes ei kajastata, mis iseenesest pole uudis. Kuid selline poliitiline kallutatus ei puuduta ainult paremaid keskkondi.
Pihta on tublisti saanud ka kurjemad vasakpoolsed ja alternatiivsemad majandusuudiste portaalid.
2017. aastal kirjutas Maailma Sotsialistide Ilmavõrgulehekülg (World Socialist Web Site; wsws.org), et tänu Google'i algoritmide torkimisele on kolmteist enimloetumat sotsialistide, progressiivide ja sõjavastastaliste lehekülge kaotanud keskmiselt 45% Google otsingutest lähtuvatest kontaktidest.
Analüütikateenusest SEMrush saadud andmete põhjal leidis Sotsialistide ilmavõrgukeskkond, et otsingutest on järgnevad portaalid kaotanud:
* wsws.org 67% lugejatest
* alternet.org 63% lugejatest
* globalresearch.ca 62% lugejatest
* Consortiumnews.com 47% lugejatest
* Socialistworker.org 47% lugejatest
* wikileaks.org 30% kontaktidest
jne
Algoritmide manipuleerimisega paistab olukord Google'is minevat järjest hullemaks. Kui 2010. aastal tegi ettevõte oma otsialgoritmi kokku 500 muudatust, siis 2017. aastal oli muudatusi rohkem kui 2400 ja 2018. aastal väänati algoritme üle 3200 korra.
Google seisab suurte reklaamiandjate huvide eest
Google on otse nõustanud mitmeid suuri reklaamikliente, kuidas need saaksid parandada oma ettevõtte nähtavust inimeste orgaanilistes otsitulemustes. Selline otsene abi on kättesaadav ainult väga vähestele ja väga suurtele klientidele. Mõnel juhul ulatus Google'i abi isegi nii kaugele, et reklaamiandjate juurde saadeti asju selgitama Google'i enda insenerid.
Google'i esindajad väitsid USA kongressi ees, et ettevõtte ei kasuta musti nimekirju, kuid WSJ ajakirjanikud leidsid, et ettevõte teeb seda. Google üritab sellest vastuolust kõrvale vingerdada, üritades poliitilise musta nimekirja olemust ümber seletada.
Google'i esimesed mustad nimekirjad koostati 2000. aastate alguses, kui ettevõte eemaldas otsitulemustest rämpsvara levitavad leheküljed.
Google'i inseneridel, kes kannavad nime "haldurid" (maintainers), on õigus musti nimekirju koostada ja neid heaks kiita. Ühe musta nimekirja (kande) koostamiseks läheb vaja kahte haldurit – üks, kes teeb muutuse ja teine peab selle heaks kiitma.
WSJ pääses ligi 2018. aasta augustist pärinevale juhistekavandile, milles sätestatakse, kuidas töötajad peaksid koostama võltsuudiste vastaseid musti nimekirju. Selliste nimekirjadega eemaldatakse teatud uudistekeskkonnad Google Uudistest ja teistest ettevõtte keskkondadest. Suunised sätestavad, kuidas haldur-insenerid peavad jälgima, kas ja keda uudistekanal esitab oma omanikena, kas keskkond edastab valelikku sisu ja kas see püüab inimesi eksitada.
Musta nimekirja eesmärgiks on, et sellised veebileheküljed ei ilmuks esile üheski Google'i otsitulemuses ega muus tootes.
Selliste mustade nimekirjade täpsem koostamisprotsess jääb avalikkusele hämaraks ja otse võib olla keeruline osutada ettevõtte poliitilise motivatsioonile.
Lõppeks käsitleb WSJ muret, mis puudutab majandusväljaannet ennast. Google lükkab otsitulemustes tahapoole meediakeskkondi, mis küsivad sisu eest raha. Hiljuti esitas WSJ omanik News Corp üleskutse moodustada "algoritmide hindamise nõukogu", mis hakkaks kontrollima Google'i, Facebooki ja teiste internetihiidude tegevust.
WSJ ülevaate viimane kolmandik kirjeldab "elektroonilist korporatiivsust", kus suured eraõiguslikud tehnoloogiakontsernid kaitsevad üksteise huvisid ja kuidas laiem üldsus peab lihtsalt kõigega nõus olema.
Iseenesest ei avaldanud WSJ artikkel suurt midagi uut ja olulist, kuid olulises päevalehes (taas)avaldatud info peaks olema abiks käimasolevates kartelliuurimistes. Suurte tehnoloogiahiidude kallal on nii USA Föderaal- kui osariikide võimud, Euroopa Liidu ja liikmesriikide ametkonnad ning eesotsas USA Kongressiga hulga riikide valitud esinduskogud.