Berkeley'i, Santa Barbara ja Carnegie Melloni ülikoolide teadalsed analüüsisid Saksamaa tuumaenergiast loobumist ja leidsid, et see on viimase dekaadi jooksul toonud kaasa aastas kuni 1100 surma ja läinud ühe aasta kohta maksma lisaks 11 miljardit eurot.
Ööl vastu 1. jaanuari 2020 suleti Saksamaa edelaosas asuvas piiriäärses linnas Philippsburgis kolmkümmend viis aastat töötanud tuumajaam. See oli üheteistkümnes tuumajaam, mis on Saksamaal viimase kümne aasta jooksul suletud. Järele jäänud kuus jaama suletakse 2022. aastaks, vahendab Wired.
1986. aastal toimunud Ukraina Tšornobõli jaama katastroof tõi Saksamaa poliitika eesliinile rohelise partei tuumaenergiapõlguse. Surmahoobi andis Saksamaa tuumaelektrile 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumajaama katastroof. Saksamaa valitsus võttis roheliste ettepanekul kiirkorras vastu otsuse sulgeda kõik riigi tuumareaktorid, mis pidi näiliselt sarnaseid õnnetusi ära hoides tagama kodanike turvalisuse.
Tuumajaamade sulgemise tulemused on paraku kõike muud kui rohelised ja mõju on oodatule vastupidine. Möödunud kuul avaldas Cambridge'is, Ameerika Ühendriikide Massachusettsi osariigis asuv Riiklik Majandusuuringute Büroo (National Bureau of Economic Research; NBER) uuringu "Saksamaa tuumaenergia kasutamise lõpetamise era- ja väliskulud" (The Private and External Costs of Germany's Nuclear Phase-Out), milles järeldatakse, et Saksamaa tuumaenergia hülgamine on majanduslikult väga kallis ja tõenäoliselt inimeste tervisele tõsiste tagajärgedega.
Tuumavaba Saksamaa peidetud hinnale jälile saamiseks kasutasid Berkeley'i, Santa Barbara ja Carnegie Melloni ülikoolide teadlased masinõppeprogramme, mille abil analüüsisid 2011. kuni 2017. aastani kogutud andmehulki. Teadlased leidsid, et Saksamaa asendas tuumaenergia suuremas osas söeelektriga, mille tõttu paisati atmosfääri aastas lisaks 36 tonni, ehk viis protsenti rohkem süsihappegaasi.
Teadlased osutavad samuti, et suurem söepõletamine paiskas õhku rohkem osakeste- ja vääveldioksiidi heitmeid, mis suure tõenäosusega tõi aastas kaasa kuni tuhande ühesaja inimese varase surma hingamisteede ning südame-veresoonkonna haiguste tõttu.
Teadlased arvutasid samuti välja, millised on CO2 heitmete ja saaste tõttu juhtunud enneaegsete surmade sotsiaalsed kulud ja said tulemuseks 11 miljardit eurot aastas.
Need kulud ületavad tuumajaamade käigushoidmise kulusid mitmete miljardite eurode võrra ja see on nii isegi siis kui on arvestatud mõne jaama avarii ja tuumajäätmete ladestamise kuludega. Ühe uuringu autori, Carnegie Melloni majandusteadlase Akshaya Jha sõnul "inimesed hindavad üle tuumajamadega kaasas käivaid riske ja mida nende võimalikud õnnetused kaasa toovad. Samuti on selge, et inimesed ei saa aru, et lokaalse õhusaaste hind on tegelikult väga kallis ja ilmaasjata ei nimetata seda "vaikseks mõrvariks".
Kaheldud on selles, kui kliima- või loodusesõbralik on tuumaelektri asendamine Venemaa gaasi peal töötavate soojuselektrijaamadega või mis kasu on enda tuumajaamade sulgemisest, kui päris suur osa elektrivajadusest rahuldatakse Prantsusmaa tuumaenergia arvelt.
Saksamaa tõenäoliselt oma tuumavabat kurssi ei muuda, kuid sellest on palju õppida teistel riikidel. Suuremas osas riikides, mis kasutavad siiani tuumaenergiat, on enamuse jaamade eluiga lõppemas. Kus ehitatakse uusi jaamu (näiteks USA ja Soome), on nende ehitustähtajad ja hind ületanud märgatavalt esialgselt plaanitut, mis teeb nende elektri hinna järjest kallimaks. Lisaks peab tuumaenergia konkureerima raskekujuliselt subsideeritud (rohelise elektri maksud, päikesepaneelide paigaldamise toetamine vms) roheenergiaga või näiteks USA turul odava maagaasiga.
ÜRO on oma kliimaeesmärkide juures tõdenud, et kui neile tahetakse natukenegi lähemale jõuda, peab tuumaenergia jääma maailma energiavalikusse. Selleks, et tuumaenergia oleks konkurentsivõimeline, tuleks ära lõpetada nõndanimetatud rohelise elektri toetamine ja vabastada elektriturud liigsetest regulatsioonidest, leiab energiakonsultatsiooniettevõtte Continental Economics juht Jonatahan Lesser.
Hiljuti on hulk ettevõtteid lubanud lähiaastatel turule tuua uued ja senisest märgatavalt turvalisemad pisikesed moodultuumareaktorid.
Toimetas Karol Kallas