Yale'i Ülikooli pandeemiate lugu uuriva ajaloolase Frank Snowdeni sõnul on koroonaviirus "rõhutatult" üleilmastumise tulemus.
Snowden võrdleb tänast koroonaviiruse pandeemiat 14. sajandi keskel Euroopat tabanud muhkkatkuga. Vaatamata 21. sajandi metsiiniteadusele ja -tehnikale, võideldakse selle haiguse vastu samamoodi kui toona hoiduti muhkkatkust – eraldudes. Nii nagu tänase pandeemia leviku põhjused on üleilmastumises, saabus katk 1347. aastal Veneetsiasse ja Firenzesse kaubalaevadega, kirjutab Wall Street Journal.
Koroonaviiruse perspektiivi asetamiseks toob ajaloolane näite 1665. aasta Londoni muhkkatku palangust. Katk algas ootamatult. Äkki olid avalikud kohad täis agoonias vaevlevaid inimesi. Koheselt jäi seisma kaubandus ja kauplemine. Linn püstitas haigete eraldamiseks ajutisi haiglaid. Tänavatele tehtud lõketes põletati õhu puhastamise eesmärgil väävlit, mille lõhn levis üle linna.
Muhkkatku kätte heitis neljandik ehk ligi 100 000 londonlast, mis tänase Ühendkuningriigi pealinna rahvaarvu juures oleks võrreldav kahe miljoni inimesega. Paljud haiged sooritasid haiguse jubeda käigu tõttu enesetapu viskudes Thamesisse. Võimud põgenesid linnast, mille peale sotsiaalne kord purunes. Surnuvankrid käisid ukselt uksele viies tasu eest surnuid minema ja laibavedajate lisateenistuseks oli surnute ja ellujäänute vara röövimine.
Kesk- ja renessansiaja katkuepideemiad põhjustasid sotsiaalseid nihestusi, mida me täna ettegi ei suuda kujutada.
Snowdeni intervjuus tuuakse välja, kuidas koroonaviiruse pandeemia paljastab üleilmastumise räigema poole. Järjest enam inimesi hakkab jõudma arusaamiseni, et liiga vaba inimeste ja kaupade liikumine ei pruugi olla lõpuni hea ega eesmärgipärane ning kuidas eraldiseisvad (rahvus)riigid on osutunud pandeemia taltsutamisel kõige tõhusamateks.
Sotsioloog Charles Tilly (1929–2008) on veenvalt näidanud, kuidas "sõda on riigi põhjuseks" –, kuidas riigipiirid ja ametnikkonnad tekkisid sõjaliste konfliktide haldamise eesmärgil. Katkul oli sarnane mõju sõjaga, mis nõudis sõjalist pühendumist, haldamist, rahastamist ja muid sarnaseid lahendusi. Peale mereväe poolt karantiini kehtestamise, pidi riik enda kätte haarama vägivalla monopoli. Mõnikord pandi valvurid valvama nakatunute maju ja kedagi ei lastud ei sisse ega välja. Samamoodi piirati sõjavägede poolt ümber terveid katkukolletega linnu ja 18. sajandil mobiliseeriti Austria armee, et Balkanil puhkenud katkuepideemia tõttu ei pääseks sealsed inimesed seda Lääne-Euroopas levitama.
"Kui katkuga kaasnes võimu koondumine küladest ja linnriikidest rahvusriikide pealinnadesse, siis koroonaviirus on loonud vajaduse tuua võim riikideüleste organisatsioonide juurest tagasi rahvusriikidesse. Selline vajadus on kõige ilmsem Euroopa Liidus, kus kõik liikmesriigid tegelevad koroonapandeemia lämmatamisega iseseisvalt. Kadunud on avatud piirid ja hulk riike on keelanud meditsiinitarvete ekspordi. Viiruse tõttu on teravaks muutunud Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. Hiina üritab päästa oma nägu ja ameeriklased on mures meditsiinikaupade tarneahelate pärast," rääkis Snowden WSJ ajakirjanikule.
Snowdeni sõnul on koroonaviirusepalang ligi neli kümnendit toimunud ühendriikide majanduse globaliseerumise ja vabakaubanduse algatuste tulemus: "Koroonaviirus ähvardab üleilmastumise majanduslikke ja poliitilisi lõimesid ning põhjustab vähemalt teatud määral nende katkemise. … Koroonaviirus on rõhutatult globaliseerumise tõbi. See on kõige raskemalt tabanud linnu, mis on tihedalt asustatud ja mida ühendab maailmaga vilgas lennuliiklus. Kus käib kõige rohkem turiste, kus on kõige enam sisserändajaid, kus toimub äritegevus ja milles on enim muu maailmaga läbi põimunud võrgustikke."
Üleilmastumine on põhjus, miks koroonaviirus on tabanud just ameeriklaste jõukamat osa.
"Hingamisteede haigused ei tee üldiselt vahet, kellele nad külge hakkavad. Kuid kuna koroonaviiruse alguspunkt on globaliseerumise vektorites, siis paistab, et selle käes kannatab silmnähtavalt palju eliit," jätkas Snowden. "Esmeste nakatunute seas on näiteks Tom Hanks ja Boris Johnson, kes reisivad palju ja puutuvad kokku suure hulga teiste reisijatega."
Ameerika Ühendriikides on koroonaviiruse levik põhjustanud ka omamoodi klassisõja. Rikkad ja üliprogressiivsed manhattanlased põgenevad New Yorkist maapiirkondadesse (näiteks Hamptonsisse), kus igasuguseid pandeemiaaja reegleid ning juhtnööre eirates on pööranud kohaliku elu pea-peale viisil, et sealsed inimesed ähvardavad sõna otseses mõttes sillad õhku lasta. Poodides pole süüa, kohalik meditsiinipersonal ei suuda plahvatuslikult suurenenud rahvaarvu hallata ja teada on mitmeid juhtumeid, kus need rikkad progressiivid on kaasa toonud nakkuse.
Globaliseerumine on olnud väga hea suurettevõtetele ja nende tippjuhtidele, kuid keskklassi ja vaesemate inimeste jaoks on see üle lääneilma olnud paras katastroof. Purunenud on suurel hulgal varem jõukal järjel olnud kogukondi, tööstus ja töökohad on liikunud arenevatesse riikidesse ja nii võõrtööliste kui immigrantide sissevool on kasvatanud sotsiaalseid pingeid.
Koroonaviirus on võrreldes muhkkatkuga küll palju leebema mõjuga, kuid see on Snowdeni sõnul purustanud kaasaegse maailma usu, et nakkushaigused pole suurem asi mure. Peale Teist Maailmasõda tekkis inimestel kindlustunne, et kõik nakkushaigused jäävad mineviku mureks. Teati, et jäävad kroonilised ja pärilikud haigused, kuid nakkuseid, epideemiaid ning pandeemaid ei pea teaduse saavutuste tõttu enam kartma. Kuid 1990ndatel seoses linnugripiga hakkas selline arusaamine murenema. Teadlased said toona aru, et tulekul on suurel hulgal igasuguseid epideemiaid ja eriti hingamisteede haiguseid, mis nakatavad nii loomi kui inimesi. Kuid sellest hoolimata tabas koroonaviirus lääneilma nagu välk selgest taevast.
Toimetas Karol Kallas