Ahto Lobjakas. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Pariisi moslemeid ja mõrvareid rassistlikest ja “seedimata kristlusele” toetuvatest eestlastest rohkem eurooplaseks pidav poliitikaanalüütik ja kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et tema kirjutist mitte mõistnud inimesed on võtnud lintšija positsiooni.

Väljaande Postimees kolumnist Ahto Lobjakas kirjutas 16. novembril avaldatud artiklis “Pariis, Eesti” sõna-sõnalt: “Iga Pariisi moslem on rohkem eurooplane – k.a mõrvarid – kui nahavärvile või seedimata kristlusele toetuv poolharitlane Eestis.”

17. novembril küsis Postimehe päevaintervjuus ajakirjanik Priit Pullerits Ahto Lobjakalt, millest on tingitud tema artiklis esinev vaenulik suhtumine eestlastesse. “Minu jaoks on ta olnud ühe lõpuni mõeldud mõtte sõnastus,” alustas Lobjakas mitu minutit kestnud keerulist vastust, kus ta muu hulgas osutas filosoof Jacques Derrida mõtteavalduse parafraasile “Euroopa on erinevus iseendaga”. Lobjakas ütles end silmas pidavat eestlasi, kes viitavad enese jaoks mõistetamatule 19. sajandi kristlikule pärandile, mis oleks nagu olemas. Need inimesed ei ole Lobjaka meelest eurooplased, kuna nad pole pidanud valikut tegema.

“Teie kirjutistest kumab läbi omaviha. Ja mitte ainult sellest kirjutisest, vaid ka teistest kirjutistest,” sedastas Priit Pullerits, keda Lobjaka vastus ei veennud. “Mida te praegu kirjeldasite, on jällegi üksühele lintšimisjõugu psühholoogia, kes saab aru millestki tasandil, mis ei ole ratsionaalne,” vastas Lobjakas ja jätkas:

“Jeesus – mitte et mina oleksin Jeesus, Jumala eest, ma toon teile ühe lihtsa näite – oli üksi, tema vastas oli mass, kummal oli õigus? Üks teadis täpselt, et Jeesus rikkus kõiki tavasid ja seadusi, mis olid olemas, teine teadis, et tal on õigus teistmoodi. Kristlik kultuur ja õhtumaine kultuur nüüd laiemalt on täis näiteid sellest. Ja on täis näiteid ka teie mõtteviisist. Mulle tuleb meelde üks 13. sajandi alguse piiskop kusagil Catharis [katarid olid keskaegse hereetilise usuliikumise järgijad – toim], kus nad ajasid taga seal tule ja mõõgaga teisitimõtlejaid. Ta ütles: “Tapke kõik, Jumal tunneb omad ära!” See on teie kristlus. Ja see on täpselt see, mida ma mõtlesin lause all “poolseeditud kristlus”, muuseas. See on väga hea näide, see on väga hea kehastus sellest.”

Lobjakas ei nõustunud Pulleritsu arvamusega, et ta on ennast kõigile vastandades kas võõrandunud või põeb mania grandiosa’t, vaid rõhutas, et seisab kasvõi üksi põhimõtte eest “must eestlane on mu vend!”, sest see on õige.