Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles, et "me oleme aktiveerinud … pikemat aega Lissaboni leppe sees "uinunud" struktuurid."
"See tähendab, et meil on nüüd õiguslik raamistik Euroopa Kaitseliidu jaoks. Meil on ühine plaanimisprotsess, nii et eurooplastena me võime samuti arendada välja struktuuri, mis ütleb meile, kus me oma vägesid kasutama hakkame," selgitas von der Leyen.
Nagu vahendab Daily Express, kõneles Saksa poliitik ka "julgeolekustruktuuri" ehitamisest.
Ta ütles: "Me peame euroopalikumaks saama.
Ma näen paljusid valdkondi, kus NATO järele nõudlust pole – näiteks kogu see Aafrika teema.
Siin on väga suur nõudlus Euroopa Liidu järele. Kuna NATO on aastakümneid eksisteerinud, ei ole me ehitanud Euroopa Kaitseliidu jaoks julgeolekustruktuuri, mis seda nime väärt oleks.
Viimase pooleteise aastaga oleme me selle asja käsile võtnud ja astunud suure sammu edasi."
Nn alaline struktureeritud koostöö (Permanent Structured Cooperation, PESCO), mis sisuliselt kujutab endast Euroopa armeed, sai sellega liitujate ametliku õnnistuse läinud detsembris.
Plaanis on ka ühiste väljaõppeprogrammide süvendamine, Euroopa meditsiiniteenistuse juhatuse loomine ja logistikaprojektid nagu sõjalise transpordi sujuv korraldus piiriüleselt.
Käesoleva aasta augustis Soomes viibides nõudis Prantsuse president Emmanuel Macron Euroopa "kaitsesolidaarsuse … jõustamist peaaegu automaatselt."
"Reformiga nõustuvate liikmesriikide jaoks oleks meil reaalne solidaarsus sekkumise osas, kui üks riik rünnaku alla satuks."
Macron selgitas, et uue alliansi väljakujundamiseks poleks tarvis muud, kui teha pisikesed parandused Lissaboni leppe vähetuntud kollektiivkaitset puudutavasse artiklisse 42.7.
"Veriste terrorirünnakute ohvriks langenud Prantsusmaa laiendas siiani ühiskaitset valdavalt NATO alusleppe viienda artikli raamis mõtestanud eurooplaste mõttemaailma uue arvuga: 42.7," kirjutas 2015. aasta 17. novembril Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.
Jean-Claude Juncker: "uinuv kaunitar" Lissaboni lepe sünnitas Euroopa Armee