Endine Eesti Kirikute Nõukogu president ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop emeeritus Andres Põder kirjutab, et on vana tõde, et suures võitlusetuhinas kiputakse üle võtma vaenlase kombeid. Ta leiab, et selle ohu eest peaks eriti hoiduma ja hoiatama demokraatlikus ühiskonnas.
"Olen vaimulikuna aastaid töötanud nõukogude korra ajal ja märkan, et taas ilmneb hoiakuid ja tunnuseid, mis omased tollasele ajale," kirjutab Põder oma arvamusartiklis.
"Meenub, kuidas ENSV Ministrite Nõukogu juures tegutsenud Usuasjade Nõukogu volinik mult mõnelgi puhul seletuskirja nõudis ja ähvardas tegevusloa ära võtta või kuidas käidi jutlusi kontrollimas ja üles kirjutamas. See olevat riigi õigus. Aga teadagi millise. Demokraatlikus riigis ei pea keegi oma süütust tõestama, tõestada tuleb süüd."
Põder toob välja, et ühes raadiosaates väideti lausa, et kuna põhiseadus ütleb, et riigikirikut ei ole ja kirikust rohkem ei räägi, siis polegi kirikul põhiseaduslikku kaitset. "Otsekui poole sajandi eest," nendib peapiiskop emeeritus.
Põder rõhutab, et ometi ütleb kristlaste usutunnistus: "Usun üht püha kristlikku kirikut." Tema hinnangul see ongi, mida peab võimaldama põhiseaduse sõnastus, et usutalitusi ei ole õigus täita mitte ainult individuaalselt, vaid koos teistega, avalikult.
"Kui usulised ühendused, sealhulgas kirikud, tegutsevad kehtivate seaduste raames, pole takistuseks, et riigikirikut ei ole. Vastupidi, see annab vabaduse igakülgseks partnerluseks – olgu lepinguliseks või institutsionaalseks – mitte ainult kolmanda sektori, vaid ka riigiga, näiteks Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni näol."
Põder selgitab, et õigusajalooliselt tähendab riigikirik siiski seda, et riigivõim otsustab nii kiriku korra kui ka usu sisu üle: "Teisisõnu, kelle võim, selle usk (cuius regio, eius religio)." Sellises tähenduses riigikirikud on tema sõnul näiteks Inglismaal, Taanis, Norras, aga ilmselt ka Lätis, kus ilmalik parlament hiljaaegu õigeusu kiriku kõrgemat seadust muutis.
"Mis puudutab peapiiskopile inkrimineeritud skepsist Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes, siis niipalju kui oma kolleegi tunnen, pole ta iial kutsunud üles põhiseadust rikkuma, vaid täitma," kaitseb Põder praegust EELK peapiiskoppi Urmas Viilmad.
"Samas pole ka põhiseadus püha lehm, mida ei tohi kritiseerida ega muuta, kuigi sellega tegelgu esmajoones poliitikud. Oidsalule tuletaksin meelde, et Nürnbergi protsess näitas veenvalt, et ka kõige karmimast riiklikust seadusest on olulisem südametunnistuse kompass ja üldinimlike väärtuste austamine."
"Meie idapoolses naaberriigis seda ilmselt ei mõisteta. Neilt eeskuju võtta ei tasu," nendib Põder. Meelis Oidsalu süüdistas hiljutises artiklis peapiiskop Viilmad radikaliseerumises ning põhiseaduse ülimuslikkuse ning põhiseadusliku korra legitiimsuse kahtluse alla seadmises.
"Oli heameel tõdeda, et Venemaa agressiooni Ukrainas hukka mõistvale avaldusele, mis võeti vastu Eesti Kirikute Nõukogu viimasel töökoosolekul, mida juhatasin, kirjutas alla ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni. Eestimaa kirikud toetavad ühiselt nii sõjapõgenikke kui ka palvetavad rahu eest Ukrainas. Peame ka ise austama üksteist ja kaitsma kodurahu," kirjutab Põder lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher