Anglikaani kirik vabandas avalduse pärast, et suguline läbikäimine kuulub ainult mehe ja naise abielu juurde.
Anglikaani kiriku Canterbury peapiiskop Justin Welby ja Yorki peapiiskop John Sentamu kirjutasid:
"Meie kui peapiiskopid, koos teiste anglikaani piiskoppidega, vabandame ja võtame vastutuse eelmisel nädalal üllitatud avalduse eest, millega me oleme seadnud ohtu usalduse [kiriku vastu]. Meil on kahju ja me saame aru, millist lahkmeelt ja valu viidatud avaldus põhjustas."
Piiskopid jätkasid: "Käesoleval nädalal toimunud anglikaani kiriku piiskoppide nõukogul kinnitasime me oma jätkuvat pühendumist projektile "Elades armastuses ja usus" (Living in Love and Faith project), mis on pühendatud inimese identiteedi, seksuaalsuse ja abielu küsimustele. Viidatud protsessi eesmärgiks on meie kõigi abistamine sildade ehitamisel, mis aitavad meid üle saada rasketest kuid vajalikest aruteludest ja tänu millele me võime kõik koos anglikaani kirikus edasi liikuda," vahendab LifeSiteNews.
Jaanuari eelviimasel nädalal üllatas anglikaani kirik maailma karjasekirjaga, milles kinnitati usku traditsioonilisse, pühakirjapõhisesse, kristlikult defineeritud abiellu.
Viidatud avalduses nentis anglikaani kirik, et Ühendkuningriigis 2013. aastal seadustatud samasooliste "abielud" "tähistasid esimest korda … kui riigi ja Kiriku arusaamisesse abielust tekkis märgatav lõhe."
"See on alati olnud anglikaani kiriku seisukoht, et abielu on püha, loomisel Jumala poolt kaasa antud and ja tema armu jagamise viis," selgitas avaldus.
"Abielu, mida määratletakse kui ustavat, pühendunud, püsivat ja seaduslikult kinnitatud suhet mehe ning naise vahel, kes pühenduvad avalikkuse ees teineteisele, on stabiilse ja tervikliku inimühiskonna jaoks keskse tähtsusega," jätkas dokument.
"Me usume, et see on jätkuvalt parim lahendus laste kasvatamiseks, kuigi see pole ainus selline, mis võiks lastele kasuks tulla kui tegemist on näiteks olukorraga, kus laps peab pikka aega viibima lastekodus," kirjutatakse karjasekirjas.
Seejärel viitas anglikaani kirik oma "Üldisele palveraamatule" (The Book of Common Prayer) selgitades, et "seksuaalne vahekord … kuulub oma õiges vormis ainult abielu juurde."
"Anglikaani kiriku õpetused on kokku võetud "Üldises palveraamatus", kus abielutseremoonia teenistuse kohal loetakse üles põhjused, milleks abielu on mõeldud, ehk täpsemalt: laste saamiseks … pattude ärahoidmiseks … ja teineteisele seltsi, abi ja turvalisuse pakkumiseks," selgitab dokument.
"Sellise arusaamise valguses õpetab anglikaani kirik, et "seksuaalne läbikäimine, kui ustava läheduse väljendus, kuulub selle õigel viisil ainult abielu juurde" … Seksuaalseid suhteid väljaspool heteroseksuaalset abielu loetakse seega – mis puudutab Jumala eesmärke inimeste jaoks – mitteküllaldasteks."
Peale viidatud dokumendi avalikustamist kargasid piiskoppidele hagijatena turja nii ajakirjandus, soosantide aktivistid, Rahvuslik ilmalik ühendus kui eriarvamusel anglikaanid.
"Ma olen elu aeg kuulunud anglikaani kirikusse. Täna ma olen õnnelikus abielus – ja olnud seda kolmkümmend aastat – naisega, kes on samuti Anglikaani osaduses," kirjutas vasakväljaande Guardian Dundeest pärit kaasautor.
Ta jätkas: "Kuid 2014. aastal otsustasin ma muuta oma soo mehest naiseks. Selguse huvides, seega, mid huvitab, et kas Anglikaani kiriku viimane [sic] õpetus ütleb, et minu suhe minu naisega on probleemne, kuna me mõlemad oleme naised? Või ütleb see hoopis, et ma ei ole päriselt naine ja nii pole minu abielusuhtega mitte midagi valesti?"
Anglikaani kiriku üldsinodi ilmalik liige Andrea Williams üllitas pressiteate, milles avaldas imestust, et kiriku juhid sedasi vabandasid ja leidis selle olevat "imekspandava".
"Vabandama peaks ainult siis kui sa oled midagi teinud valesti," kirjutas ta.
Williams, kes on riigielus kristlikule maailmavaatele suurema tähelepanu pööramise eest seisva organisatsiooni Christian Concern tegevjuht, leiab, et piiskopid on ennast naeruvääristanud, kui vabandasid oma seisukoha pärast, et usuvad abielu kristlikusse õpetusse.
"Abielu on Jumala imeline and, mis on kasuks ühiskonnale ja parim viis perekonna kasvatamiseks," jätkas ta.
"Piiskoppide asi on kutsuda vaimulikud, kes sihikindlalt ja avalikult edendavad ning praktiseerivad seksi väljaspool abielu, korrale. Vabandamise asemel peaksid nad hoopis pakkuma murtud inimestele lootust, mida võib leida ainult Jeesuses ja tema tões."
Williamsi sõnul ei ole abielu midagi, mille pärast peab vabandama, vaid midagi, mis on väärt kiitust ja piiskoppide poolset tuge.
"See on traagiline, et peapiiskopid vabandavad selle eest, et tunnistasid kiriku abieluõpetust. Nad peaksid häbenemata selgelt ütlema, mis on abieluF ja miks see on kõige parem elujõulise ja õitseva ühiskonna vundament," jätkas ta.
"Abielu on hea nii meestele, naistele kui lastele ja piiskoppide nõukogu peaks selle eest seisma."
Toimetas Karol Kallas