Antifa protestijad sõimasid 81-aastast vanaprouat “natsisaastaks”

Antifa protestijad sõimasid 81-aastast vanaprouat “natsisaastaks” ning tõkestasid tema teed, kuna too soovis osaleda konservatiivse parlamendiliikme ja Kanada Rahvapartei juhi Maxime Bernieri üritusel. Ühtlasi võeti pärast kakluse puhkemist neli protestijat “rahu rikkumise eest” lühiajaliselt vahi alla. Nüüd uurib kohalik politsei, kas need intsidendid väärivad üldse süüdistuste esitamist antifalastest toimepanijate vastu.

Inetu intsident leidis aset 29. septembril Hamiltoni sadamalinnas, Ontarios, kus staažikas parlamendiliige, konservatiivse-libertaarse Kanada Rahvapartei juht ning endine Kanada tööstus-, välis- ja riigiminister Maxime Bernier osales koos Ameerika poliitilise kommentaatori Dave Rubiniga Mohawki kolledžis peetud paneeldiskussioonis sõnavabaduse ja tsensuuri teemadel.

Kõndimisabivahendi toel liikuvat valgepäist vanadaami, kes soovis üritusel osaleda, takistasid aga kolledži ees protesteerivad militantliku vasakäärmusliku liikumise Antifa maskeerunud liikmed, kes tõkestasid füüsiliselt proua liikumisteed ning karjusid tema peale “natsisaast meie tänavatelt minema” ja “mine tagasi, raisk”, seejuures ägedalt žestikuleerides.

Tema saatjaks olnud vanem härrasmees tuletas seepeale aga kõige raevukamale protestijale meelde, “et see on Kanada, tibuke”, kus kehtivad siiski veel teatud õigused. Selle peale hakkas too aga täiest kõrist räuskama: “Ära puuduta mind, raisk, ära puuduta mind, raisk.”

Politsei oli sunnitud sekkuma

Saades kirjeldatud olukorrast teadlikuks, otsustas politsei sekkuda ning eskortis vanapaari üritust võõrustavasse kolledžihoonesse.

“Hamiltoni politsei on teadlik intsidendist, kus vastuprotestijad tõkestasid kõndimisabivahendiga vanainimese sisenemist Maxime Bernieri üritusele,” teatas Hamiltoni politsei kõneisik David Hennick.

Kuigi vanapaar ei ole tema sõnul kaebust esitanud, analüüsib politsei siiski intsidendi videojäädvustust, mis võib viimaks viia süüdistuste esitamiseni. Kirjeldatud rünnak ei olnud ka kahjuks ainus sellelaadne.

Neli protestijat võeti ka “rahu rikkumise eest” lühiajaliselt vahi alla, pärast seda kui Mohawki kolledži sissepääsu lähedal puhkes kaklus.

Hennicki sõnul uurib politsei hetkel protestijate käitumist, et määrata kindlaks, kas kriminaalsüüdistuste esitamine nende vastu osutub üldse vajalikuks.

Vanaproua: nad kohtlesid mind nagu kriminaali

Antifa verbaalse rünnaku ohvriks langenud 81-aastase Dorothy Marstoni sõnul kohtlesid protestijad teda nagu kriminaali:

“Nad moodustasid rivi… ning kohtlesid mind nagu kriminaali. Kui ma liikusin, siis liikusid ka nemad ega lasknud mind läbi. Nad karjusid “nats” ja “rassist” ning muud sellist mõttetust. Samas oli see midagi enamat, kui pelgalt mõttetus, see oli hirmuäratav, et midagi sellist minu riigis juhtuda võib.”

Marstoni saatjaks olnud abikaasa Brian ütles, et ta pöördus politsei poole pärast seda, kui üks nende teed tõkestanud protestijatest talle tahtlikult otsa kõndis, samal ajal kui ta üritas oma naise kõndimisabivahendi ratast vabastada. Kui politsei viimaks kohale ilmus, siis Antifa aktivistid põgenesid ning vanapaar sai hoonesse siseneda.

Proua Marston oli enda sõnul küll kartmatu, kui Antifa aktivistid talle näkku karjusid, kuid kui ta viimaks kolledžihoonesse jõudis, puhkes ta nutma. “Ma olin väga kurb, kuna ma armastan oma riiki ning see on täielikus vastuolus sellega, milline see peaks olema,” põhjendas ta.

Vanapaar soovis üritusel osaleda eelkõige uudishimu tõttu Maxime Bernieri poliitilise platvormi vastu, kuna neile tundus, et erinevalt teistest suurparteide juhtidest on meedia otsustanud teda valimiste eelselt ignoreerida. Kui nad aga lõpuks kohale jõudsid, õnnestus neil saada istekohti ainult saali tagumistes ridades, nii et Marstonil, kel on raskusi kuulmisega, ei olnud võimalik eriti arutelust osa saada.

Vanapaar ei soovi kättemaksu, kuid tahaks, et midagi sellist kunagi ei korduks

Vanapaar soovib küll politseiga juhtunust rääkida, kuid ei soovi samas kellelegi kätte maksta.

“Me ei soovi kättemaksu. Kuid me tahaksime näha, et midagi sellist enam kunagi ei korduks,” ütles Brian.

Neil ei ole enda sõnul mingit probleemi sellega, et inimesed protesteerivad ja oma rahulolematust väljendavad, kuid kui laskutakse inimeste kiusamise ja jõukasutuseni, siis ületab see kindlasti piiri.

Proua Martson leiab, et see oli eelkõige rünnak sõnavabaduse vastu ning tema jaoks oli kogetu šokeeriv ja solvav.

“Me oleme sündinud koos vabadusega ning me peame seda tingimata kaitsma. Me võtame seda iseenesestmõistetavalt, kuid me ei tohi seda teha,” hoiatas ta.

Proua Martson: minu jaoks on olulised inimeste mõtted, mitte nende rass

“Ma tahan teada, kelle poolt ma hääletan ning ma tahan teada, millised on nende väärtused,” selgitas ta. “On väga kurvastav, et me ei ole avatud ning et me ei usalda piisavalt näiteks minusuguseid kodanikke, et lasta meil isegi ära kuulata, mida on öelda neil inimestel, kes meid juhtida tahavad.”

Proua Martson on teadlik, et Bernieri massiimmigratsiooni vastased kommentaarid on mõningaid inimesi pahandanud, kuid samas on ka temal küsimusi selle osas, keda peaks Kanadasse lubama. Kuigi tema hinnangul on immigratsioon olnud riigi jaoks suuresti positiivne, leiab siiski, et “ehk me ei peaks paisuväravaid avama”.

“Kui ma vaatan Lähis-Ida, siis see hirmutab mind, kuna seal ei ole demokraatiat… ning Süürias käib sõda ning nende väärtused on meie omadest erinevad,” selgitab ta.

Ühtlasi kinnitab 40 aastat sotsiaaltööd teinud vanaproua, et ta pole rassist ega nats: “Mind ei huvita inimeste nahavärv, rass ega miski seesugune. Minu jaoks on oluline, mida inimesed mõtlevad.”

Bernier: Antifa protestijad on lihtsalt vägivaldsed kaagid

Bernier postitas hiljem video intsidendist vanaprouaga oma Twitteri kontole, lisades juurde, et tema hinnangul on “need Antifa protestijad kõigest väikene vähemus vägivaldseid kaake”.

Lisaks jagas Rubin oma Twitteri kontol ka juba hellitavalt Kanada vanaemaks tituleeritud proua Marstoni videopöördumist, milles ta rõhutab, et “sõnavabadus on meie demokraatia nurgakivi ning seda ei tohi ega saa kunagi keelata”.

Antifa protestist üldisemalt rääkides ütles Bernier, et tema jaoks oli see esimene seesugune kogemus ning et see ei meeldinud talle sugugi, kuna selline käitumine pole Kanadale omane.

“Need inimesed ei vaevunud isegi meie valimisplatvormi lugema, kuna see, mida nad meie kohta ütlesid, ei peegelda sugugi seda, kes me oleme või kes olen mina poliitikuna. Seega on kahju, et nad ei soovinud meiega arutellu astuda. Me ei saa arutleda inimestega, kes ei soovi üldse kuulda võtta, mida sa tegelikult ütled.”

Süüdistused vihakõne levitamises

Kolledžit on kritiseeritud selle eest, et nad lubasid Bernieril oma ruume rentida ning mõned süüdistavad õppeasutust seetõttu koguni vihakõnele platvormi andmises.

Pärast vägivallaähvardusi suurendas kolledž turvameetmeid ning Rubini sõnul tasus ta sellega kaasnevad täiendavad kulud, et üritus saaks siiski toimuda.

Mohawki kolledži presidendi Ron McKerlie sõnul peab õppeasutus järgima “riiklikult kehtestatud sõnavabaduse poliitikat”, mille kohaselt tuleb pakkuda kõigile võimalusi oma vaadete väljendamiseks. “Kõnealusel üritusel osales riiklikus arutelus tunnustatud föderaalse poliitilise partei liige,” õigustas ta selle võõrustamist.

Üks vanaprouat sõimanud antifalane on Süüria immigrant

Pärast intsidenti ilmus Torontos asuva Süüria pererestorani Soufi’s Facebook’i lehele vabandus, mis viitab sellele, et üks proua Marstoni teed tõkestanud antifalastest oli nende perekonna liige.

“Me soovime ametlikult vabandada õnnetu intsidendi pärast, mis selle vanema naisterahvaga aset leidis. Alaa kahetseb, et ta ei astunud kõrvale ja/ega välja tema suhtes toime pandud verbaalse väärkohtlemise vastu ning sooviks tema ees ka isiklikult vabandada.”

Allikas: Facebook

Postituses nenditakse ühtlasi, et nende perekond emigreerus Kanadasse “kavatsusega rahus elada ja töötada” ning et nad on “äärmiselt õnnelikud ja tänulikud”, et nad saavad siin viibida. Samuti taunivad nad enda sõnul igasuguseid viha- ja vägivallategusid ja ahistamist ning seisavad väidetavalt kõigi inimeste rahu, võrdsuse ja sõnavabaduse eest ning respekteerivad inimeste erinevaid arvamusi.

Hiljem kinnitas selle antifalase isikut ka küberluureorganisatsioon Exeintel Group, kelle kohaselt on tegemist tõepoolest 2015. aastal Kanadasse emigreerunud süürialasega nimega Alaa al-Soufi.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!