Anvar Samost: Vahur Kooritsa loo refereerimine ERRis oli viga

Anvar Samost Ja Vilja Kiisler. Foto: kuvatõmmis "Otse uudistemajast"

Kolmapäeval otseetris avaldatud saates „Otse uudistemajast“ küsis Vilja Kiisler ERRiga seotud teemadel kommentaari ERRi uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetajalt Anvar Samostilt. Muuhulgas tulid jutuks Varro Vooglaidi kohtujuhtum, SAPTK rahastuse ekslik kajastus ERRis, ajakirjanike enesetsensuur, sõnavabaduse määr arvamusportaalis ning Ahto Lobjaka lahkumine ERRist.

Vastates küsimusele Varro Vooglaidi kohtuprotsessist seoses satiirisaatega “Ongi Koik” ütles Samost, et ta ei pea saates öeldut faktiväiteks ja et avalikus huvis on avaliku elu tegelaste satiirivõtmes käsitlemise jätkumine.

„Ma usun, et igaühele peaks olema selge, et satiirisaates ei esitata faktiväiteid. Ma loodan, et ka kohus jääb sellele seisukohale. Mina usun, et seadused antud juhul on kindlasti avaliku huvi taga ehk siis avaliku elu tegelaste käsitlemine huumori- või satiirivõtmes võiks jääda. Mina saan ka seadustest nii aru, et seal ei ole mingit ohtu, et võiks teisiti minna,“ vihjas Samost oodatavale võidule kohtu esimeses astmes.

Kommenteerides ERRi uudisteportaalist Vahur Kooritsa sulest Eesti Päevalehes avaldatud SAPTK rahastuse kohta valeväiteid levitanud loo refereeringu eemaldamist ja selle eest tehtud vabandust ütles ta, et ERRis tehtav on Eesti ajakirjanduslik standard. “[S]eetõttu kui me teeme vigu, siis nende vigade parandamine ja nende vigade pärast vabanduse palumine on pigem normaalsus. Et see ongi tegelikult loomulik, kui on eksitus toimunud, siis tuleb seda eksitust parandada võimalusel ja ka tunnistada,“ rääkis Samost.

Kiisleri küsimusele, kas Kooritsa loo refereerimine oli viga, vastas Samost sisuliselt jaatavalt: „See viis, kuidas see lugu oli refereeritud ei vastanud sellele niiöelda baasstandardile, mis meil on. Seal oli teise poole kommentaar algselt puudu.“

Samuti tunnistas ta, et ei pea tagantjärgi Kooritsa lugu nõuetekohaseks: „Kui ma nüüd pärast lugesin ka hoolega seda Eesti Päevalehe artiklit, siis ma pean tunnistama jah, et mina toimetajana oleksin olnud ajakirjaniku töö suhtes nõudlikum.“

Üllatavalt oli Kiisler selles Samostiga ühel meelel: „Selles küsimuses ma olen Sinuga isegi nõus.“

Vilja Kiisler pidas „tõsiseks ohuks“ seda, et ajakirjanike on võimalik kaevata kohtusse ja Pressinõukokku, mis on ajakirjanikele „kirves kuklas“ ja seetõttu võidakse hoiduda teatud teemade käsitlemisest, nagu näiteks SAPTK rahastus.

Samost suhtus sellesse aga rahulikult: „Võimalik, et keegi ennast tunneb nii. Esiteks, ühelt poolt kogu ajakirjanduslik sisu peab olema õige ja põhjendatud, selles mõttes, et meil on allikad ja allikaviited ja me teame, et see mida me kirjutame on tõsi. See on ju nagu asja loomulik käik. Teisest küljest, see et keegi võib Pressinõukogusse või kohtusse või meie eetikanõuniku poole, see on ka täiesti normaalne tegelikult. Ühtegi lugu ERRis kindlasti selle pärast tegemata pole jäänud ja ma usun, et ka ei jää.“

Samas vihjas Samost „kodanikeühenduste“ kalduvusele ajakirjandusega tüli norida: “[K]üsimus on, et kas mõnede kodanikuühenduste või aktivistide tegevuses võib täheldada Eestis sellist provokatiivset joont, et teha midagi sellist, et minna ajakirjandusega tülli ja selle tüli läbi tõsta oma profiili? Jah ma arvan, et neid märke on. Kas ajakirjandus peaks selle provokatsiooniga kaasa minema, ma arvan et ei.“

Üllatava avameelsusega, kuid samas oodatavalt asus Kiisler kritiseerima arvamusvabadust ERRi Arvamusportaalis ja küsis tsensuuri järgi: „[Arvamusportaalis] on mõned kirjutised mind sügavalt hämmastanud, mõni tekst minu hinnangul võiks ilmuda pigem Uutes Uudiestes kui ERRi portaalis. Artiklis „EKRE marutõbi ajab märatsema“, räägitakse peale sunnitud pimedast progressiusust, tõsistest ajuhaigustest nagu intellektuaalne idiotism. Räägitakse sellest, et peavoolu ajakirjandus konkureerib pornotööstusega – miks peavad sellised tekstid seal ilmuma,“ viitas Kiisler ka Objektiivi töös kaasa löönud Karol Kallase artiklile.

Samosti vastus on aga konkreetne: „See ongi vastus. Meil on ka selliseid autoreid avaldatud olnud.“

„[S]eal ilmub väga-väga erinevaid asju. Skaala on teadlikult üsna lai. Rahvusringhäälingu eesmärk on see, et näidata ühiskonda kogu tema värvikuses. Kindlasti on ka asju mis ei sobi avaldamiseks, sellega ma olen ühte meelt. Aga nüüd on see toimetaja küsimus, et kuhu see joon täpselt tõmmata. Erinevates toimetustes tõmmataksegi see joon erinevatesse kohtadesse,“ selgitab Samost.

Kiisleri väitele, mille kohaselt ERRi avaldamiskünnis on läinud madalaks, eriti just arvamusrubriigis, vastab Samost, et pole sellega nõus. Kiisleri küsimustele Ahto Lobjaka lahkumise kohta vastab Samost märkides, et viimane lahkus omal valikul ning teda ei sunnitud enesetsensuuriks.

Toimetas Oto Tuul

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!